Aastaid olen unistanud sellest, et mu lillepeenras õitseks tulp "Angelique" ja meelespead. Pärnus isakodus see ei õnnestunud, sest mügrid sõid tulbisibulad ära. Linnakorteris ei tulnud peenra pidamine kõne alla. Nüüd lõpuks on kõik olemas - peenar, tulbid, meelespead. Tulpidest ma suurt ei tea aga kui olin näinud seda roosat koheva õiega tulpi, teadsin, et mul polegi rohkem vaja teada, kui selle lille nime.
Tulbid õitsevad nüüd lopsakalt aga sellel kevadel metsast peenrasse toodud meelespead on veel veidi ujedad. Ehk järgmisel aastal on meelespead julgemad ja haaravad tulbid oma õrna embusse.
Üks väike unistus on jälle teoks saanud! Nagu ütleb sõber Roosamamma: "Ära unusta unistamast!"
Nii ilus! Tulbid on minu lemmikud, mul endal möllab tänavu punane, tumeroosa ja lilla värv tulbipeenras.
ReplyDeleteJa aitäh, et sa oma väikeste ja suuremate unistuste täitumist meiega jagad!
Nii ilus õrnroosa värv ja õis näeb välja peaaegu nagu pojeng või roos, meelespead sobivad sellega imehästi kokku. :)
ReplyDeleteilus! niisugust tulpi pole näinudki. meelespead on ühed mu lemmikud, pühapäevalgi korjasin.minul hakkasid nad erilise hooga levima peale peenrapidamise lõpetamist.
ReplyDelete