Sellel ühel laupäeval tuli täiesti planeerimatult külla sõbranna Linda - esimene piparkoogikooli õpilane :) (Nii on veidi auväärsem nimetada ühist piparkoogitamist). Möllasime öösel kookide ja glasuuriga, sekka vein ja jõuluvana toodud virtuaalfüüsiline Wii mäng... kui lapsed oleks seda näinud...
Lindal vallandus pesudisaineri talent, mina tegelesin linnarumi arhitektuuriga. Valmis sai piparkoogiküla.
Olin juba valmis vana harjumuse kohaselt püüdlema täiuslikkuseni. Mina võib-olla isegi oskan niiiiii ilusavõitu piparkooke teha (tsiteerisin pr.Anakonda Lembelille) aga mis oleks minu piparkoogid, kui poleks Roosamamma Miretit. Roosammat, kes oskab röntgensilmil näha minu pähe ja lisada sealsele nägemusele veel kuhjaga ilu juurde ning võluda pildiaparaadist välja kõik need kenad pildid. Et siis jään planeerima-korraldama-ootama Roosamamma külaskäiku ...