Showing posts with label gastronoomia. Show all posts
Showing posts with label gastronoomia. Show all posts

26 December 2015

Õige aeg

Untitled

See võib tunduda ebausutav aga minu piparkoogi-tegu hakkab alles jõulupühade ajal või peale seda. Viimastel aastatel on juhtunud, et piparkooke tuleb teha suvel-sügisel (nii ka eelnevate postituste piparkoogid) aga seda ma ei pea õigeks piparkoogitamiseks. Jõulupühadeks on suur kiire ja sahmerdamine möödas ja siis saab mõnuga hakata nokitsema. Lapsed muidugi möllavad juba varem ja mõned kingituste piparkoogid teen minagi koos nendega aga see päris minu enda aeg tuleb ikka peale jõule. Nii, et kui enamikul on selleks ajaks saabunud küllastus, siis minul alles õige lust saabub.

Untitled

Untitled



14 December 2015

Piparkoogid pähklite ja puuviljadega

my christmas sweets 2015

Valge kuusk: kasutasin erinevat värvi glasuure.
Roheline kuusk: värske rohelise glasuuri peale lisasin näpuotsaga tumerohelist vetikapulbrit ja natuke segasin tikuga laali. Peale erinevad kuivatatud puuviljatükid ja mõned glasuuritäpid.
Pruun kuusk: katsin piparkoogi tumeda sulašokolaadiga, peale puistatud hakitud röstitud pähkleid ning kõige otsa mõned valge šokolaadi triibud.
Kirju kuusk: katsin piparkoogi tumeda sulašokolaadiga, selle peale valget sulašokolaadi, hambatikuga segasin siiru-viiruliseks.

my christmas sweets 2015

my christmas sweets 2015

IMG_1105

Kas märkad, et glasuuri ja puuviljade peale on puistatud natukene peedipulbrit? Sobivad ka kõiksugu marjajahud, näiteks Taarapõllu Talu omad.

my christmas sweets 2015
Valge glasuur, matchapulber, kõrvitsaseemned ja üks rosin.

my christmas sweets 2015
Sulašokolaadi sisse torgatud piparkoogipulgad



7 December 2015

Piparkook ja vahukomm

my christmas sweets 2015


Piparkoogid sobivad vahukommidega. Vahukomm on justkui kohev pehme glasuur ja sobib piparkoogi rabedusega imehästi.Sellest kooslusest sünnib vastandite sünergia - krõbe ja kohev, vürtsikas ja imal. Sekka ka šokolaadi ja kuivatatud marju-puuvilju.

Sulašokolaadi sisse torgatud vahukomme keeruta piparkoogipurus või hakitud kuivatatud puuviljades-marjades. Tumeda šokolaadi ja piparkoogipuruga variant on minu lemmik 

my christmas sweets 2015

Et vahukommid piparkookide vahele saada, tuleb teha nii: lao valmis piparkoogid ahjuplaadile, piparkoogile pane peale vahukomm, lase neil olla keskmise kuumusega (~ 200 kraadi) ahjus mõned minutid. Täpse aja ja temperatuuri pead katse-eksituse meetodil ise välja timmima. Istu ahju ees ja vaata, millal vahukommid kergelt paisuvad ja peale tekib kerge läige. Võta ahjust ja vajuta sooja vahukommi sisse teine piparkook, et saada kihiline küpsis või lisa šokolaadinööpe, mis sooja kommi sees mõnusalt sulama hakkavad. Kergelt peale vajutades saad sättida sooja vahukommi kuju, et tekiks justkui mõnus lumemüts. Hiljem, kui kommid jahtunud, kasta piparkook veel sulašokolaadi sisse ja puista peale pähkleid-puuvilju või kaunista, nii saad tõelise maiasmoka lemmikampsu.

Tähekujulisel piparkoogil on koos vahukommiga ahju pandud ka iiriskomm (see väike helepruun törts koogi keskel) - iiris sulab ka paari minutiga parasjagu venivaks

Untitled



KIRJU KOER jõulu eri
Untitled


150 g võid
3 spl kakaod
200 g piparkooke
100 g vahukomme
60 g kuivatatud jõhvikaid
3 spl kondenspiima
1 tl maisitärklist

Sega kokku ühtlane segu pehmest võist, piparkookidest, kakaost ja kondenspiimast. Tükelda vahukommid kääridega väiksemaks. Et vahukommi tükid üksteise külge ei kleepuks puista need üle maisitärklisega, sega läbi ja lisa koos kuivatatud jõhvikatega „taignale”. Sega kõik veel kord ühtlasedlt läbi ja tõsta toidukilele ning suru kokku vorsti kujuliselt. Lase koogil vähemalt paar tundi või üle öö külmkapis seista ning lõika viiludeks.

Pildid ja retseptid leiad ka tänavusest Selveri Jõulukirjast.

5 December 2015

Mix-media jõulumaiustused

Tänavused jõulumaiustused said ainest mix-media tehnikast. Kulinaarne meisterdamine piparkookide, marmelaadi, besee, šokolaadi, glasuuri, peedipulbri, vahukommide, pähklite, marjade ja puuviljadega. Ühendavaks komponendiks lapselik vabameelsus.

IMG_1791 my christmas sweets 2015 IMG_1146

gingerbread handicraft


Aastaid meeles mõlkunud idee sai vormistatud tänavuse Selveri jõuluajakirja jaoks.
Järgneb...



18 October 2014

Tõrvapalu tüdrukute sügisekunst


Sügis ergutab suuri ja väikeseid mängima värvi ja vormiga. Lastele on lennukat talenti alati rohkem jagunud. Suurtel tüdrukutel on praktiline kaalutlus risti jalus. Õnneks ei ole võimalik sügise andidest ka kõige suuremal pragmaatikul midagi ebavärvilist kokku keerata.



Pragmaatik ütleb - kasvatage lehtpeeti. Kõigi teiste toredate aedviljade kõrval tänuväärne uustulnuk meie aias - suve hakul väikesed värsked krõmpsud lehed salatisse-võileivale. Suve ja lehtpeedi kasvades ideaalne lisand kõiksugustesse hautistesse ja ahjuroogadesse. Lehti-varsi jagub kuni külmadeni  - koos porgandiga viimased asukad aiamaal. Nüüd siis proovisin kõrvitsasupi sisse ja jälle olin rahul. Punavarreline sort näeb ka ekstra-kaunis välja.




Kõrvits ja paradiisiõunad enne ja pärast. Sahvriklassika. 

25 September 2014

Pildikesi seenehooajast: kitsemamplid





Kitsemamplid klassikalises seenemarinaadis (esiplaanil). Vot kitsemampel on selline seen, mis ei tekita nostalgiat. Minu jaoks uue aja leid. Riisikaid, pilvikuid ja puravikke olen ikka sahvririiulitel või peolaudedel kohanud aga mitte kitsemampleid. Ometi on seen täiesti võrratu, üsna maheda maitsega ja mõnus korjata. Noored seened parasjagu nunnud aga mitte liiga imetillukesed. Korv täitub hoogsalt. Mis peamine, kupatamist ei vaja, söö nagu puravikke.

19 September 2014

Pildikesi seenehooajast: männiriisikad

 

Metsaseente kulinaarse kasutamise traditsioonid on minu köögis üsna lühikesed. Midagi pole imestada - metsaseente saamiseks on vaja metsa minna ja linnakorteris mets aknast sisse just ei trügi. Sügisel sai pigem pargis kollastes vahtralehtedes sahistamist nauditud kui eraldi seenel käik ette võetud. Elukeskkond mõjutab meid alateadlikult ja märkamatult. Esimesel Rõuge-aastal vaatasin kiretult pealt, kuidas mammikesed seenekorvidega meie majast mööda jalutasid. Ise korjasime ainult kukeseeni sousti tarvis. Seeneõnneks piisas sellestki.
Järgmisel aastal sattusid ka juba esimesed ilmselgelt puraviku moodi puravikud korvi. Noored kivipuravikud tõenäoliselt. Kupatamine tundus ikkagi liiga suur raketiteadus ja aju raius, et kõiki teisi seeni tuleb niikuinii kupatada ja keeta ja mida kõike veel teha enne kui neid süüa kõlbab. Nüüdseks on toidulaual kasutamist leidvate seente ampluaa laienenud kukeseenest-puravikust leotamist ja kupatamast vajavate liikideni. Keel tuvastab üleüldise seenemaitse asemel juba erinevate seente nüansse ja iseloomu. Enam ei ole olemas seenemaitset, on puraviku maitse, riisika maitse jne.
Tutvus männiriisikatega on selle aasta teadlik valik, mille üks tipphetki on olnud sinihallitusjuustuga seenepirukas. Intensiivsed maitsed ja rammus tekstuur. Piruka põhjas ohtralt pehmema maitsega riivjuustu, mida hoiab koos täisterajahu, või ja vesi. Kergelt kuldseks küpsenud põhjale laotud kupatatud ja võis koos sibula, tüümiani, peterselli ja killu küüslauguga praetud männiriisikad. Soola-pipart ka. Peale valasin segu lahti klopitud munast, hapukoorest ja sinihallitusjuustust. Ahju. Ahjust välja.
Ja siis.... läheb võtab piruka kõrvale triiphoonest "teise ringi" noored salatilehed. Jaaa! Sel aastal oli meeles ja oli viitsimist teha augusti alguses uus lehtsalatite külv. Uhke värk.
 
 




 

8 August 2014

Kiri ämmale


Kallis Anne!

Üks väike aga oluline vihje. Lisa oma suvisele lemmikule, kergelt keedetud aedubadele, anniarrolikult  juurde hakitud peterselli, riivitud parmesani ja küüslauguküünt ning nirista peale veidi oliiviõli ja näpuotsaga soola. Saad väga heast veel parema. Ausõna!

Hääga,
Kadri





20 July 2014

Suvine piparkoogimaania


Eelmised jõulud möödusid pisitütre haiglast koju jõudmise rütmis. Piparkoogivaeselt. Olin juba leppinud, et üks piparkoogihooaeg jääb vahele kuniks hea tuttav talvel küsis, et kas suvel ka piparkoogiteo ette võtaksin. Loomulikult ei suutnud võimalusest loobuda ning nüüd saigi valmis 115 suvist beseeküpsisega pulmapiparkooki. Hoolimata tervest söögilauatäiest kookidest, jäi käe sisse hea tunne, et oleks võinud veelgi glasuuritada aga las selle hea tunde pealt hakkab kasvama jõuluootus ja siis juba täismäng lume ja pakase ja pikkade õhtutega. Pealegi kipub suvesoojas glasuur liiga ruttu hanguma ja tülle ots ummistuma.
...
ja minu enda pulmas 13 aastat tagasi jõululaupäeval olid piparkoogid ilma igasuguse glasuurita ...





2 February 2014

Suhkurdatud apelsinid



Olen apelsini usku. Kui on valida, kas mandariin või apelsin, siis igal juhul langeb eelistus apelsinile. Nii värksena ja puhtalt kui ka kombineerituna ja küpsetatult. Siinkohal meenub üks paremaid brüleekreemi elamusi Tartu Meat Marketis, kus seda oli võrgutatud apelsiniga ja kroonitud krõmpsu apelsinisipsiga... Jõulude ajal käisime Suure Munamäe jalamil JoniJoni kohvikus, seal kohtusin jälle oma lemmikuga. Sedakorda suhkurdatuna. 

Suhkurdatud apelsin törtsu tumeda šokolaadiga on üks eriti ilus ja meelas maius. Afrodisiakumi nime vääriline. Mesiselt läikiv ja kollakasoranž, magus, mõrkjas, natuke hapukas ja parajalt kange, et seda peab mõnusalt keeleotsaga mekutama... Täiesti seks värk. 

Apelsini suhkurdamine pole eriti keeruline aga on aeganõudev - apelsini(koore)viilud kergelt läbi keeta ja siis suhkrusiirupisse keema kuniks siirup on kenasti kokku keenud ja aplesin marmelaadiselt läbikumav ning siis kuivama. Õpetusi leiab veebist omajagu (otsingusõnadega 'candied orange slices' või 'candied orange peels') ja ega nende tegemisel miskit eriti nässu minna ei saa. Tegelikult ei järginud ma ühtegi konkreetset retsepti ja poti kõrval ei valvanud ka vaid panin läbikeedetud viilud ja koored puupliidi väiksemale rauale suhkruvee sisse podisema. Suhkruvett parasjagu nii palju, et kattis apelsine. Niiakaua kuni pliit kuum said apelsinid ja suhkur potis mehkeldada. Tunnikest kaks vast. Kui siirup kokkukeenud ja päris otsa sai ning apelsinid olid niipalju jahtunud, et kannatas näpuga võtta, panin need pliidiservale restiga kuivama. Koored kuivasid kiiremini aga viilud on mahlasemad ja need pidi panema veel tunniks leigesse ahju pöördõhu sisse tuulduma. Tundusid teised muidu liiga nätsad. Ja valmis nad saidki. Siis veel sulašokolaadi sisse ja voila!





Pööraselt ilusat värvi ja klaasjad jäävad apelsinid peale suhkurdamist. Toidu kohta ei mõtle just liiga sageli, et oh-kui-ilus aga sedapuhku see tunne tekib. Ei raatsi kohe süüagi. 


4 September 2013

Marineeritud kukeseened

Untitled
 
 
See postitus on rohkem enesele märgi maha panemiseks, et tulevastel aastatel ei peaks hakkama leiutama, millise marinaadiga kukeseeni teha.
 
Elu seenemetsa ääres on viinud lõpuks selleni, et seenehoidised on hakanud ka meie sahvririiulile jõudma. Esimesel maal elamise aastal piirdusin vaid suvise kukeseenesoustiga. Möödunud sügisel panin tagasihoidliku katsetuse korras Hilda Ottensoni igihalja "Hoidised" raamatu retsepti järgi mõned riisikad purki (tulemus oli paduäädikane ja süüa ei kõlvanud). Ühe kandikutäie kukeseeni ja puravikke kuivatasin ka (pettumus oli suur, kui seenekuhilast jäi lõpuks järele armetud riismed ja kuivatatud seente kasutamiseni talvel ei jõudnudki). Seened pakuvad sügiseses metsas nii suurt visuaalset naudingut, et sellest piisab isegi söögi asemele. Sel aastal tunnen, et pead hakkab tõstma seente purgistamise huvi...
Kukeseeni oleme kodumetsast korjata saanud jaanipäevast saati aga see on rohkem ühe-pannitäie-korjamine jalutuskäigu kõrvalproduktina. Augustis käis herr Vanemleitnant aga päris kukeseenemetsas ja tõi seeni koju ämbritega. Ega muud ei jäänud üle, kui kiirelt selgeks teha seente marineerimise põhitõed ja valida paljude retseptide hulgast see, mis tundub õige.
Tegin proovipartiid veinimarinaadiga a'la Pisike ja Pisut Segi ning sinepi-sidruni marinaadiga Nami-Nami ainetel. (Täpsed retseptid leiab viidatud linkidelt).
Sinep ja sidrun sai meie pere lemmikuks ning läks käiku ka järgmiste metsast välja toodud ämbrite puhul. Meie perele sobivalt koduse klassikalise maitsega, samas annavad sidrun ja sinep mõnusat värsket mekki. Marinaad on kukeseentele just paraja kangusega nii, et seene enda maik jääb kenasti alles. Omalt poolt lisasin marinaadi riivitud sidrunikoort ning katsetasin erinavate sibulatega. Punase sibulaga jäi hoidis erititi ilus ja erksat värvi, valge sibulaga pisut tuhmim. Veinimarinaad sai ka hea aga vajas oma maitse järgi timmimist ja tulemus pole eestlase jaoks nii harjumuspärane. Minu jaoks pigem maitsevaheldus kui kohustuslik iga-aastane purgitäide.
 
Kuiv augusti lõpp tegi seenehooaega pausi aga viimaste päevade vihmad on pannud seened uuesti kasvama. Puravikud ja pilvikud on kohe eriti ilusad. Pilvikutega ma mässata ei viitsi aga millised on soovitused puravike tallele panekuks?

 
Untitled
Lasteaed
 
Untitled
Kollaste kaselehtede ajal on kukeseeni sambla sees pagana raske märgata
 
Untitled
Puraviku edev soolo

17 July 2013

Murakamoos

Cloudberry Jam

Tänavu on väga külluslik muraka saak.
Kuiv rabamets kolletab marjadest. Päikeseküps mesine murakalõhn on põimunud vaiguse sookailuga. Palavus, parmud ja põdrapabulad. 
Veel paar kuud tagasi ja juba paari kuu pärast näpistab külm. Nii äärmuslik ja rutiinivaba on kliima siin maanurgas. Ja ometi oleme siin vintskelt kinni ja ei kujuta ette, et kuidagi teisiti kusagil mujal oleks parem. Kodune murakamoos on piisav põhjus, et rahul olla.


  Cloudberry Jam

Murakamoosi sisse peab parasjagu seemneid jätma, sest siis ei saa seda ahnelt süüa ja hõrku keelekastet jagub kauemaks.

Cloudberry Jam



30 December 2012

Vanasti olid piparkoogid ilma glasuurita

Piparkooke on alati kõige lahedam teha peale jõule ning glasuuritamise vajadust ei ravi miski paremini kui viktoriaanlik piparkoogimaja. 



Tõenäoliselt tuleb haiglaslik huvi suhkurjoonistamise vastu sellest, et lapsepõlves ei olnud meie kodus piparkoogid kunagi glasuuriga. Olid tavalised. Kuna ema glasuuri ei teinud, siis püüdsin ühel korral ise teha. Olin kuulnud, et selleks on vaja munavalget ja suhkrut. Kasutasin suures koguses munavalget ja väikesed koguses kristallsuhkrut ja panin koogid, peale ollusega üle valamist, veel ahju kah, et ikka glasuur kõvaks läheks. Tulemuseks olid magusad piparkoogi-praemunad. Unistus glasuuridest püsis kuni suureks saamiseni kuni perre tulid lapsed ja poes tulid müügile valmis pakendatud glasuurid.
Nüüd tulebki kogu varasem tegemata töö ära teha.
Vahva!



p.s. kui oleksin pildistamise hetkel taibanud sisse lülitada majas oleva LED-valgusti, olnuks karamellised ärkliaknad ning uhked veranda kaaraknad ka paremini näha...

25 December 2012

Ingverijäätis


Tänavuseks kulinaarseks jõulukingiks olid ingverijäätisepakikesed. Retsept pärineb Perenaise pagariäri retseptivaramust, väikse vinjetina panin portsule täpiks kergelt karamellistatud ingverisuhkrut. 
Sel aastal siis sedasi, järgmisel aastal jälle teistmoodi.



6 September 2012

Pohla-sefiirikook


Elava kujutlusvõime puudumise üle ma kurta ei saa. Oma esimesi "nägemusi" asjadest, mida veel ei olnud aga mida tahtsin teha või saada, mäletan juba lasteaiast. Siis ma tahtsin lasteaia peo jaoks saada baleriini-tutu seelikut, millelt voogab tagant alla pikk vedik ning keerlevate lilleõitega kingakesi. Veel praegugi mäletan üsna detailselt seda visuaalset soovunelmat, kuidas ma oma imekauni riietusega kõnnin üle lasteia saali parkettpõrnada.

Kuu aega tagasi tuli jumal-teab-kust visuaalmõte koogist, millel on ruuge sisu ja kontrastiks valge kohev sefiir. Tasapisi mõte küpses, komponendid selginesid ja nüüd valmis ta saigi - pohla-sefiirikook. Sefiiritordid mulle maitsevad aga poest ostes on need väga ühekülgsed... igavalt turvalised. Nagu hea sõber ütles - neis pole seiklust.
Mina aga tahtsin teha seiklusrikast ja kontrastidega mängivat kooki - kakao mõrusus, pohlade värske hapu ja sefiiri kerge magus. Tulemus: pohlamoosiga immutatud kakaokeeks, mille vahel on pohla-vahukoore kreem ning peal sefiir.



Kakaokeeks
kuivained:
4dl nisujahu
3/4 dl kakaopulbrit
2 spl peedipulbrit (maitset see ei lisa aga teeb keeksi värvi erksamaks pruuniks. Selle võib ka ära jätta)
1tl vanillisuhkrut
1 tl soodat
näpuotsaga soola

2 muna
3,5 dl suhkrut
90 g margariini
2,5 dl hapupiima (keefir, pett)
1 spl õunaäädikat
väike peotäis pohli

Pane ahi 175 kraadi peale sooja ning pane valmis küpsetuspaberiga vooderdatud keeksivorm. Sulata margariin ja jäta jahtuma. Sõelu kokku kuivained. Mikserda muna suhkruga heledaks vahuks ning lisa kuivainetele. Sega tainast veidi ja lisa juurde hapupiim, sulatatud margariin ja pohlad. Kõige viimasena lisa äädikas ning sega taigen korralikult läbi, vala vormi ning pane eelsoojendatud ahju. Äädikas hakkab soodaga reageerima, seetõttu on hea, kui kook saab kiiresti ahju. Küpseta ca 45 minutit või veidi rohkem. Katsu tikuga, kas kook on seest valmis.

Pohlamoos:
Seni kuni keeks on ahjus, keeda ca 2 tassitäiest pohladest, törtsust veest ja suhkrust (seda pane maitse järgi, ca 1,5 dl) kiire moos. Moos võiks jääda mõnusalt hapu.

Jäta keeks jahtuma. Kui keeks on juba toasoe, võid panna selle tunniks sügavkülma, et seda oleks parem pooleks lõigata. Immuta lahtilõigatud kihid pohlamoosi vedelama osaga.

Pohla-vahukoore kreem:
vahusta 200 ml vahukoort 1 spl suhkruga tugevaks vahuks. Lisa pohlamoosi nii, et kreem jääb ilus roosa ja maitseb hõrk. Jäta veidi moosi alles ka koogi pealmise kihi immutamiseks. Et kreem tugevama konsistentsiga oleks ja paremini koogi vahel püsiks, võid lisada sellele peeneks pudistatud biskviiti (1 muna, 1spl jahu, 1spl suhkrut - kreemi sisse pane ainult pool biskviidist, muidu läheb kreem liiga tihkeks, teine pool söö niisama ära). Kui ei viitsi biskviiti teha, siis selle võib ka ära jätta.

Tõsta kreem koogi vahele ning immuta moosiga ka pealmine kiht. Tee kahest munavalgest sefiir. Mina keedan sefiiri jaoks siirupi samas potis, kus tegin pohlamoosi, siis saab siirup roosa (sefiiri värvi see siiski eriti ei muuda) ja pisut hapukam. Kata kook sefiiriga, peale veel mõned värsked pohlad ning valmis! Nagu sellised koogid ikka, läheb seegi seistes ainult paremaks.

18 August 2012

Vähene makronaaž


Besee erinevates variatsioonides on selle suve lemmik. Mandli-besee küpsised sidrunivõidega. Hõrgud kui makroonid aga vähese makronaaži (munavalgevahusse mandlijahu ja teiste lisandite segamisel vahust õhu välja ajamine) tõttu ometi seda pole. Ei kvalifitseeru väliste parameetrite järgi, sest pole ühtlaselt nööpjad väikse koheva kraekesega nagu legendaarses Ladurée kohvikus. On hoopis koduselt lopergused ja pontsakad ent siiski hullupööra hõrgud - krõbeda kooriku ja õhulise, veidi niiske sisuga. Peenutsemata outfit'iga. Just sobilikud ritsikate sirinate saatel koduaknal maiustada, käsi katmas maniküür a'la Aed und Mets. Neid päris makroone ju nii süüa ei maldaks. Tahaks pitsistatud laudlina, portselantasse ja siidiseid käekesi. Huvitav, et ühele maiustusele on tekkinud nii tugev kuvand, mis paneb neid süües alateadlikult tundma ja käituma väljapeetumalt ja ehk edevaltki...
Makroon või mitte aga otsa saavad nad ühtviisi lubamatult kiiresti. Kui isu täis ei saanud, võib maiustada silmadega hõrgus magusas virtuaalmaailmas edasi.




25 July 2012

Mustikajäätis



Kui mandlijäätisele lisada heldelt (väikse suhkruga kergelt tambitud) mustikaid, siis saab sellest mustikajäätis mandlise kõrvalmekiga. Nutikas perenaine korrutab retsepti vähemalt kolmega, sest ühest masinatäiest jäätisest saab ehk ainult suu siniseks, isu see kindlasti ei leevenda.




Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...