Aeg-ajalt silkab punasest majast metsa poole mõni jänes. Nii kiirelt jooksevad, et pildile ei jõua neid püüda. Vahel on olnud lilleline, vahel täpiline. Vorm on ajaga kohanenud oludele sobivamaks - piht on peenem ja keha lühem ning arvestades siinseid kliimaolusid ning eetikanorme, siis on viimased jänesed ka kleidi selga saanud. Kleit, muide, on duofunktsionaalne - saab kanda nii ja naapidi.
Üks tudujänes suikus õhtupäikeses sauna taga aasal... Las ta veel magab koduõuel enne, kui läheb suurde ilma seiklema.
Väga armas! Suve ja vabaduse ja turvalisuse tunne tekib seda jänkut vaadates!
ReplyDeleteIlusat ja head soovides Sinu blogi lugeja
Karmen