Rutakal päeval teel Värskast Rõugesse ei mallanud väike preili enam teeäärt palistavaid lupiinipõlde autoaknast vaadata. "Ma tahan neid kallistada, jäta palun auto seisma!" Ükski kiire pole nii kiire, et see ei võiks oodata kuni tüdruk lilli kallistab. Lupiinidest lühem Linda.
Ei mäleta, et oleks mujal Eestis näinud nii palju lupiine looduses kasvamas. Lupiin on minu teadvuses olnud ikka rohkem peenra lill. Siin, kagu-Eestis, on neid lillades-roosades toonides lilleküünlaid looduses tohutult palju. Sekka ka mõned valged.
Armastus lillede vastu on naisterahvastel sügaval südames juba pisikesest peale. Pole sellele armastusele mingit muud selgitust, kui et LIHTSALT NII ILUS!
Need on tõepoolest imekenad lilled. Mina olen näinud Tartu ja Sangla (nüüd Rakke) vahel sõites ühel mäenõlval kasvamas. Ja muidugi Soomes Helsinkist Tamperesse sõites on neid terved teeääred täis. Ütle Lindale, et ta järgmisel aastal saab mõõta, kui palju kasvanud on, selle järgi kui palju lupiinidest pikemaks on kasvanud!
ReplyDelete:) Eelmisel suvel mõõtis ta end rabarberiga https://picasaweb.google.com/lh/photo/pMBbBwVahf7bLSfBAesQNWf2DgW3Hh1HsUJ9Us9zIfY?feat=directlink
ReplyDeleteNiiii armas! Ja kleidike on just sama kirju, kui lupiinivalik! Ja mina käisin ka eile hilja õhtul just lupiine vaatamas ja selline tunne oli, et nad tahavad paitamist, ma siis tegin lupiinidele pai, pehmed olid....
ReplyDeletePisike Linda ja lupiinid - imearmas. Mulle ka tohutult lupiinid meeldivad, aga ma ei teadnudki, et neid teil seal lõunas niimoodi metsikult kasvab. Ilus! Pean sõitma lupiine otsima:)
ReplyDeletenii ilus... laps ..ja lilled :)
ReplyDeleteMulle ka lupiinid väga meeldivad. Kuna meil kasvab neid metsikult (isekülvist) tiigi ääres, mida ei niideta, siis nopin neid seal vaasi. Lupiinide eripära on mu arust see, et vaasis hakkavad nad valguse poole püüeldes "keerukujusid" mängima - kui vaasi paned sirged õieküünlad, siis mõne tunni pärast nad seal vaasis hoopis väänlevad. Kummaline, aga nii see on.
ReplyDeleteHinge võttis kinni, imeline. Aitäh jagamast!
ReplyDeleteRootsis ja Norras olen ka näinud teede ääres lupiine,
ReplyDeleteju nad on siis sellised põhjamaised õitsejad.
:) Näed siis, polegi ma ainus, kes lupiinipuhmaid täis põlluääri suisa imeks peab. Sel suvel juba oskasin neid oodata aga eelmisel suvel võttis vaatepilt sõnatuks. Paraku on aga nii, et nüüd läheb iga suvega lupiini-üllatus raasukese väiksemaks, sest inimene pidavat harjuma kõigega.... ka heade asjadega. Olgu tänatud, et neid õisi ei jagu liiga kauaks ja seega võtab harjumine pikemalt aega.
ReplyDeleteNii ilus!
ReplyDeleteLihtsalt nii ilus - polkovnikuproua pildid, Lindake ja lilled!
ReplyDelete