Tudujänesed peavad sammu ilmaoludega. Maha sadanud muinasjutulumi eeldab just täpselt mõnusat suure kraega suusakampsunit. Sedakorda siis õde-venda tudujänesed ja numbritega 9 ja 10. Otsustasin neid nummerdama hakata, et veidikenegi järge pidada. Näib, et lähiajal jäneseteo hoog ei rauge. Lähtekohaks seadsin suvehaku pesakonna, kes olid esimesed, kes said külge tõutunnustele vastavust kinnitava tudujäneste sildi.
Tudujänesed on kauamängivad ja kestavad pikemalt kui üks talv, seega tuleb hoolt kanda ka kergema rõivastuse eest. Kleit ja särk täitsa olemas aga ootavad soojemat ilma või mõnd sooja tekialust kuhu kaissu pugeda. Polegi vist näidanud varem, et tudujäneste kleidikesed on kõik kahepoolsed. Tuu-in-uan. No 9 kleidike on üks mu lemmikumaid - väikest linahalli, raamatust üle jäänud, kangariba olen hoidnud kiivalt millegi erilise jaoks. Sellel on suurepärane värvide kombinatsioon ja muster. Nii väärt kraamist pidi ju tulema midagi erilist. Detailihulluses heegeldasin linasest niidist pitsigi serva, mille tikkisin läbi hallikassinise mulineega.
Tudujänesed (kenasti karbis) ja eelmise postituse piparkoogid (veel kenamini karbis) sõitsid Tallinnasse Riigikogu fuajees 3.-5.detsemini toimuvale Võrumaa käsitööd tutvustavale näitus-müügile.
Pealinlased, minge uudistama!
Imeline!
ReplyDeleteei ole usin kommenteerija, aga neid jänkse tahaks küll laikida! see nummerdamine on hea asi. mina olen jõudnud oma numbritega nii kaugele, et tekib küsimus, kaua võib? kui numbreid ei oleks, ei teakski, et peab endale küsimusi esitama.
ReplyDeleteVahvad! Nende riiete õmblemine on ikka tõsine nikerdamine :)
ReplyDeleteSuper tegelased need tudujänesed.:)
ReplyDelete