Punane on uus must!

Silmanurgast näen köögi akna taga edasi-tagasi kihutamas midagi laulvat ja punast. See on üks neist hetkedest, kui ema haarab fotoka ja jookseb keeva spagetipoti tagant õue, sest noor stilist on elegantse kergusega hakkama saanud millegi toredaga. Meie väike kodune laulupidu.

Kingitus Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliinikule

Eelmise aasta viimastel päevadel tehtud üleskutse tänada Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastekliiniku personali nende hindamatu panuse eest väikeste inimeste elu ja tervise eest võitlemisel, on jõudnud edukalt plaanitud tulemuseni. 15.mail andsime Lastekliinikule üle viis töötooli - neli värvilist õepostide töötooli ja üks arsti töötool (see jõudis juba piltide tegemise ajaks arstikabinetti).

Annetajaid oli kokku 81 ning kokku kogunes 2009 eurot, kuhjaga häid soove ja toetavaid sõnu. Lisaks toetas meid AS Standard ühe tooliga. Siinkohal tänusõnad kõigile headele inimestele, kes meid aitasid. Kiidu- ja tänusõnad ka AS Standardi esindajale Martin Kullile, kes aitas nõu ja jõuga ja oli väga kannatlik leidmaks haiglarahvale just seda kõige sobivamat mudelt Standardi rikkalikust tootevalikust.

Õeposti toolide puhul langes lõplik valik tunnustatud Skandinaavia brändile HÅG ning mudelile H03. Toolid on väga mugavad ja keha toetavad ning näevad äraütlemata kenad välja. Toolid on valmistatud ümbertöödeldud autopamperitest ja plastjäätmetest ning üleüldse on HÅG tunnustatud kui keskkonnateadlik ettevõte. Toolidel on garantii 10 aastat, 24/7 kasutamise korral 5 aastat.
Arsti töötooliks valmisime tšehhi tootja LD Seating mudeli Stream 280. Igati korralik ja mugav tool ning garantii 5 aastat. Seega peaks kingitusest olema nüüd rõõmu paljudeks aastateks.

Helena Roosi on igati rõõmus ja kraps täiesti tavaline laps. Sõnapaar "täiesti tavaline" on meie jaoks suurim kingitus. Paar aastat on ta veel arstide kõrgendatud tähelepanu all aga siiani on kõik sujunud kenasti.
Helena Roosi koos vanemate, õe ja vendadega tänab Lastekliinikut ja kõiki annetajaid ja toetajaid, kes aitasid sellel väikesel algatusel tõeks saada:

Maie Teder
Kristiina Kahur
Ainar Uusküla
Eveli Kaur
Petra Stuhr
Leili Karu
Ingrid Ruudi
Tõnu Lember
Helen Korol
Madli Rätsnik
Jaana Daniel
Triin Pints
Vivian Helekivi
Riina Lulla
Mirja Kukkonen
Eveli Nõgu
Margus ja Kadri Tramberg
Tiina Ereb
Eve-Liis Abroi
Eneli Kaasik
Külli Täht
Tiina Janter
Elo Perling-Kõmper
Sirli Vijar
Ingrid Õun
Annes
Kerli Vijar
Anne Leisner
Elina Naan
Piert Püss
Kersti Esnar
Epp Leesik
Juhan Härra
Annely Raun
Anu Tammiste
Liia Väljas
Merle Mandre
Merit Raju
Kairi Kaarlaid
Aivo Hütsi
Eveli Kaup
Tiina
Eve Täht
Urmas Vahter
Indrek Reinbach
Gunnar Ints
Tiia Kiis
Janela Lääne
Andres Loog
Katri
Merlit Aldosin
Tiina Rebane
Eve Kinnunen
Kerli
Airin
Inga Lambakahar
Kaire Kallak
Kai Koord
Kristina Uus
Miret Tuur
Kätlin Kann
Margit Adamson
Taavi Urb
Jaan Roos
Hele Soomets
Anne Tikenberg
Krista Alikas
Katrin
Kristi Liivamägi
Triin Tael
Piret Toomet
Ruth Loorits
Andres Puusep
Mart Kallis
Marika Timofejev
Ahti Sõõrde
Merle Jakobson
Eva Vodi
Irina Ojala
Vööbe Liitoja
Naiskodukaitse Võrumaa ringkond
AS Standard

Kadri ja Tanel



Ülevaade laekunud summa kasutamisest:

Toolid koos transpordiga (Tallinn-Tartu) 1916,62
Tänukirjad haigla stendidele ja kampaania sildid toolidele 60,00
Ülekandetasud 0,38
Jääk 32,00

Järele jäänud 32,00 annetame edasi Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi enneaegsete laste ravi edendamise tarbeks.
Täpsema ülevaate saamiseks palun kirjuta Kadrile (kadrikangro@hotmail.com)

Beebimütsid

Kui käsitöö pisik on nii pika aja jooksul juba naha vahel kodunenud, siis ei aita ükski vabandus ega enese veenmine aja nappuses ja kohustuste rohkuses näputöö unustamiseks. Kasvõi uneaja arvelt aga ühel hetkel lihtsalt tuleb nõel või vardad kätte võtta. Kasvõi üksainus nööp õmmelda kui rohkemaks pole jaksu. Särginööpide, parandatud püksirihma või lahtiharutatud tunkedega ei hakka netiavarust reostama aga üks lihtsalt kootav beebimütsi muster väärib äramärkimist. Clover Earflap Hat Dover & Madden'ilt. Juhend on hea ja pildirohke ning mitmele suurusele. Arusaadavalt sõltub mudeli suuruse valik siiski lõngast, varrastest ja koetihedusest, kui et lapse vanusest (nagu on toodud juhendis). Proovilapist ja väiksest matemaatikaülesandest pole pääsu. Minu esimene vaarikamahlapunane müts sai veidi suur ja jääb sügist ootama, roosa müts sai kaks täiendavat mustrikordust ja on igati vinks-vonks. Beebividinatega on see mõnu, et saab kududa nende kõige pehmemate ja mõnusamate lõngadega - kehvemat kraami ju oma kallikesele ei raatsiks ning ühe toki jagu luksust kannatab rahakott välja ja sellest kogusest saab asi ka valmis. Müts on kootav kahel vardal ja seega tagant õmblusega, mis iseenesest jääb kenasti mustri vahele ja ei häiri sugugi. Olen üsna kindel, et üks müts tuleb veel (suvine puuvilla-lina-segune) aga siis teen ringvarrastel ja õmblusevabalt.
Head kudumist!

49+51

49% ajast närvesöövat jauramist, pisaraid, muret, vaeva.

51% ajast rõõmu, õnne, lusti, naeru, rahu.

Maailma kõige kaalukamad kaks protsenti, mis panevad sind endast kõike andma. Jäägitult. 

49 protsendi üleminekut 51ks kogeb kõige vahetumalt õhtuti peale laste uinumist. Mõnikord võtab see lausa silma märjaks. Magavad lapsed on nii ilusad.

Koduõpetaja

Episood n+1

Sel ajal kui mina tõstan türkiissinise kleidi garderoobi stangel vasakule ära mõnda erilist päeva ootama, võtab väike daam sõnagi lausumata ülemiselt riiulilt roosa laia äärega kübara ning läheb vana kaevu äärde konni vaatama või tibusid söötma või herneid külvama. Põlved kriimulised ja jalas venna vanad kummikud aga see ei sega kübara kandmist. On tavaline eriline päev, et panna pähe kübar, on täiesti eriline koht, kus seda teha - oma kodu. 

Episood n+2

Metsa harvendamine koduhoovi ääres on täies hoos. Lõke lõõmab kui igavene tuli, päike on südasuviselt kõrvetav, nahk on higine ja õhk täis kuuseokkapõlemise tolmu. Külla tulnud tädi Pillele toob ta külma kaevuvett Villeroy & Bochi elegantse pokaaliga. Metsaveere lounge...

Ja mina, vana rikutud naine, kleebin mõttes asjadele külge silte "argipäevaks", "linnas käimiseks", "erilisteks kordadeks". Ja nii need päevad tiksuvad ja asjad muudkui ootavad ja ootavad samal ajal kui tema pillub mulle silme ette ülaltoodud stiilis episoode. Ahh, nii palju on siin elus veel õppida! Veab, et mind on õnnistatud nelja täistööajaga koduõpetajaga, väike Suur Daam nende hulgas. Ehk läheb õnneks ja ei pea suvetööle jääma...

Noor must kukk on väikse daami vaieldamatu lemmik

Helena Roosi annetuskampaania ületas ootusi

Foto: Grethe Rõõm

Detsembris algatatud väike heategevuskampaania Tartu Lastekliiniku toetuseks osutus edukamaks kui oleksime julgenud loota. Annetajaid oli 81, kelle abil kogunes 2009 eurot vastsündinute ja intensiivravi osakondade õepostidesse ergonoomiliste toolide soetamiseks. Seda on rohkem, kui oskasime oodata ja seega saame osakondades välja vahetada rohkem toole. Suur tänu kõigile kes oma õla alla panid!
Meeldiva üllatusena panustab väikesesse kodanikualgatusse ka Eesti juhtiv mööblitootja ja edasi müüja Standard AS pakkudes meile omapoolset tuge nii sobiva mudeli valimisel kui kattes osaliselt toolide soetuskulu. Praegu otsime koos Lastekliiniku personaliga Standardi mitmekesisest valikuvõimalusest kõige sobivamat tooli. Protsess on võtnud plaanitust veidi kauem aega, sest tunneme suurt vastutust heade inimeste usalduse ja iga annetatud euro ees. Tahame olla kindlad, et leiame Lastekliinku oludesse just selle õige ja parima mudeli, mis oleks mugav, vastupidav, lihtne kasutada ja mille tootmisel oleks arvestatud keskkonnasäästlikke põhimõtteid.
Kui toolid on tehasest kohale jõudnud ja Lastekliinikule üle antud, anname sellest siinsamas blogis ka teada.

Täname kõiki toetajaid!
Kadri ja Tanel

Suhkurdatud apelsinid

Olen apelsini usku. Kui on valida, kas mandariin või apelsin, siis igal juhul langeb eelistus apelsinile. Nii värksena ja puhtalt kui ka kombineerituna ja küpsetatult. Siinkohal meenub üks paremaid brüleekreemi elamusi Tartu Meat Marketis, kus seda oli võrgutatud apelsiniga ja kroonitud krõmpsu apelsinisipsiga... Jõulude ajal käisime Suure Munamäe jalamil JoniJoni kohvikus, seal kohtusin jälle oma lemmikuga. Sedakorda suhkurdatuna. 

Suhkurdatud apelsin törtsu tumeda šokolaadiga on üks eriti ilus ja meelas maius. Afrodisiakumi nime vääriline. Mesiselt läikiv ja kollakasoranž, magus, mõrkjas, natuke hapukas ja parajalt kange, et seda peab mõnusalt keeleotsaga mekutama... Täiesti seks värk. 

Apelsini suhkurdamine pole eriti keeruline aga on aeganõudev - apelsini(koore)viilud kergelt läbi keeta ja siis suhkrusiirupisse keema kuniks siirup on kenasti kokku keenud ja aplesin marmelaadiselt läbikumav ning siis kuivama. Õpetusi leiab veebist omajagu (otsingusõnadega 'candied orange slices' või 'candied orange peels') ja ega nende tegemisel miskit eriti nässu minna ei saa. Tegelikult ei järginud ma ühtegi konkreetset retsepti ja poti kõrval ei valvanud ka vaid panin läbikeedetud viilud ja koored puupliidi väiksemale rauale suhkruvee sisse podisema. Suhkruvett parasjagu nii palju, et kattis apelsine. Niiakaua kuni pliit kuum said apelsinid ja suhkur potis mehkeldada. Tunnikest kaks vast. Kui siirup kokkukeenud ja päris otsa sai ning apelsinid olid niipalju jahtunud, et kannatas näpuga võtta, panin need pliidiservale restiga kuivama. Koored kuivasid kiiremini aga viilud on mahlasemad ja need pidi panema veel tunniks leigesse ahju pöördõhu sisse tuulduma. Tundusid teised muidu liiga nätsad. Ja valmis nad saidki. Siis veel sulašokolaadi sisse ja voila!

Pööraselt ilusat värvi ja klaasjad jäävad apelsinid peale suhkurdamist. Toidu kohta ei mõtle just liiga sageli, et oh-kui-ilus aga sedapuhku see tunne tekib. Ei raatsi kohe süüagi.