Beebimütsid

Kui käsitöö pisik on nii pika aja jooksul juba naha vahel kodunenud, siis ei aita ükski vabandus ega enese veenmine aja nappuses ja kohustuste rohkuses näputöö unustamiseks. Kasvõi uneaja arvelt aga ühel hetkel lihtsalt tuleb nõel või vardad kätte võtta. Kasvõi üksainus nööp õmmelda kui rohkemaks pole jaksu. Särginööpide, parandatud püksirihma või lahtiharutatud tunkedega ei hakka netiavarust reostama aga üks lihtsalt kootav beebimütsi muster väärib äramärkimist. Clover Earflap Hat Dover & Madden'ilt. Juhend on hea ja pildirohke ning mitmele suurusele. Arusaadavalt sõltub mudeli suuruse valik siiski lõngast, varrastest ja koetihedusest, kui et lapse vanusest (nagu on toodud juhendis). Proovilapist ja väiksest matemaatikaülesandest pole pääsu. Minu esimene vaarikamahlapunane müts sai veidi suur ja jääb sügist ootama, roosa müts sai kaks täiendavat mustrikordust ja on igati vinks-vonks. Beebividinatega on see mõnu, et saab kududa nende kõige pehmemate ja mõnusamate lõngadega - kehvemat kraami ju oma kallikesele ei raatsiks ning ühe toki jagu luksust kannatab rahakott välja ja sellest kogusest saab asi ka valmis. Müts on kootav kahel vardal ja seega tagant õmblusega, mis iseenesest jääb kenasti mustri vahele ja ei häiri sugugi. Olen üsna kindel, et üks müts tuleb veel (suvine puuvilla-lina-segune) aga siis teen ringvarrastel ja õmblusevabalt.
Head kudumist!