Sünnipäeva pavlova

Faktid:
Minu esimene pavlova-kook. Mustikatega (õigemini selle kultuursema osaga mustikatest). Kui ühel päeval kõik lihtsalt õnnestub, siis see nii ongi. Täiesti korrektne pavlova, mille tegemisel toetusin Pisike ja Pisut Segi juhtnööridele.

Põhjus:
Linda-preili kolmas sünnipäev.

Emotsioon:
Heameele nutt on kurgus, sest maailm on lihtsalt imeilus paik, kui sul on SELLINE tütar. Minu tütar! Paljude inspiratsioonide ja mõtete allikas. Minu roosa koidupäike ja minu tüütu rahesadu, minu kirssidega vaniljeplombiir ja minu kampsunivarrukasse laiaks litsutud näts. Täiesti lihtne eesti plika. Lihtsus ongi ju nii võluv.

Minu karu ja pall, minu sokid ja sall
Minu sammud ja teed, silmist valatud veed
Minu väikesed käed, minu päike ja päev
Minu unistus suur, kõik mis tuleb on uus.
Minu vennad ja õed, minu tavad ja tõed
Minu soovide puu, kuhu kadus mu kuu?

......

Tagasihoidlikkus on voorus. On või?

Talv on. Tahtsin teha argised tagasihoidlikud kindad. Ainsaks edevuseks pidi saama maavillasele sallilõngale lisaks pandud pehme mohäärlõng. Mustrit pole, ainult parempidine kude, mis mulle hästi meeldib.
Pöialde kudumiseni jõudes hakkas edevus paluma, et natuke võiks teda rohkem olla. Üks lihtne paari pistega kevadeootuse võsaülase õis... või kaks õit. Igal juhul väike valge tagasihoidlik tikand. Vooruslik.
Sirutades käed tikkimislõnga järele sütitas edevus minus müramise tuju. Hullasin nõela ja lõngaga. Eestimaisest väiksest võsaülasest sai troopilise vereva orhidee, jõulupuu ja pohlamarjadega antiik-kreeka loorberipärja sümbioos.

Kõik siin ilmas on suhteline, ka tagasihoidlikkus. Vooruslikkus.
Oma taustast tingituna on mul kalduvus otsida teatavatele ilmingutele diagnoos või vähemalt sõnastada sümptomite ja kliinilise leiu kirjeldus. Näiteks põen ma aeg-ajalt verbaalset kõhulahtisust ning ette tuleb ka idiopaatilise perfektsionismi ägenemise hoogusid. Sümptomitest prevaleerub sageli hedonismi janu.

Mis võiks küll olla ülalkirjeldatud olukorda selgitav diagnoos?

Las minna...

Las olla...

Jõulud on sel korral teisiti. Liigselt pingutamata, ilma üleskruvitud ootusteta, minutipealt planeerimata. Hea on heita harjumused kõrvale ja mitte mõelda kuu aega ette õhtusöögi menüüd või põdeda kingipaanikat. Jõulud - kolm päeva, mille me ise mõtleme eriliseks. Üks reede, üks laupäev, üks pühapäev.

Sellel ühel laupäeval tuli täiesti planeerimatult külla sõbranna Linda - esimene piparkoogikooli õpilane :) (Nii on veidi auväärsem nimetada ühist piparkoogitamist). Möllasime öösel kookide ja glasuuriga, sekka vein ja jõuluvana toodud virtuaalfüüsiline Wii mäng... kui lapsed oleks seda näinud...
Lindal vallandus pesudisaineri talent, mina tegelesin linnarumi arhitektuuriga. Valmis sai piparkoogiküla.
Olin juba valmis vana harjumuse kohaselt püüdlema täiuslikkuseni. Mina võib-olla isegi oskan niiiiii ilusavõitu piparkooke teha (tsiteerisin pr.Anakonda Lembelille) aga mis oleks minu piparkoogid, kui poleks Roosamamma Miretit. Roosammat, kes oskab röntgensilmil näha minu pähe ja lisada sealsele nägemusele veel kuhjaga ilu juurde ning võluda pildiaparaadist välja kõik need kenad pildid. Et siis jään planeerima-korraldama-ootama Roosamamma külaskäiku ...

STOPP!

Las olla nii nagu on. Praegu ju võib. Võib ise pilti teha teades, et tulemus pole päris see.

Ja nii ongi - kuusk on ebatäiuslikult kaootiliselt ehitud, enamus tervituskaarte ootab posti panemist, piparkoogimajakese aknad on veidi viltu.

Kõik mu kallid sõbrad, kes pole kaarti või kinki või jõulutervitust minult saanud. Ma mõtlen teie peale ja olen selle mõtte juures kohutavalt õnnelik. Stressamata õnnelik. Küll need kaardid ja kingid ka kunagi pärale jõuavad...

Veel meeldib mulle ...

... piparkookidele joonistada ... ja joonistada ... ja joonistada.











Fotod tegi Roosamamma

Mulle meeldib ...

... piparkooke küpsetada ... ja augustada ... ja riputada ... ja kinkida (nii purgiga kui purgita).

Kuumuta potis siirup, suhkur ja maitseained ning lisa margariin. Kui margariin on sulanud, sega kõik läbi ja lase jahtuda. Lisa segusse pidevalt kloppides muna. Sega omavahel sooda ja jahu, lisa siirupisegusse ning sega ühtlaseks taignaks. Lase taignal seista külmikus vähemalt järgmise päevani.

Fotod tegi Roosamamma

Porgandimoos

Porgandid ja apelsinid ja moosisuhkur. Keeda ja mikserda. Moosi ei pea ainult suvel keetma. Tulemus annab jõulukingi mõõdu välja küll.

Tervitused lumejänestele!

Unistus naiselikkusest*

Elo-Mall Toomet kirjutas Päevalehes vapustava arvamusloo. Kui seda esimest korda lugesin, tundus nagu ma teaksin, mida ta kirjutab ning silmad libisesid mänglevalt üle teksti üksikuid sõnu peaagu puutumata end siiski täpselt aru saades, millest käib jutt. Värinaid tekitav mõttesarnasus. Ainuüksi tekstis kasutatud sõnad graatsia, puhtus, õrnus, salapära, arusaamine, andeksandmine, haprus, sügavus… on nii ilusad ja soojalt naiselikud. Minule seostub naiseks olemine soojuse, hoolivuse ja iluga. Naised on loojad ja hoidjad. Ma ei soovi olla võitleja ja kaitsja, see pole minu loomuses. Ideaalis on naine kaitstud, et ta saaks luua ja hoida soojust ning ilu. Ma rõhutan - ideaalis. Reaalsus on teine aga see ei välista ideaali poole pürgimist.
Ilu poole pürgimine igas teos ja mõttes ...

Jah, mulle meeldib kaunidust teha. Siin on mõned isetehtud kuusekaunidused, mille tegemine eeldab ainult soovi neid teha ja väheke nööpi-niiti-nõela.

Olge ilusad iseenda vastu ja siis saab maailm veel ilusamaks!


Polkovnik

*"Unistus naiselikkusest", Elo-Mall Toomet, Eesti Päevaleht 25.11.2010

Fotod tegi Roosamamma