Pohlad ehk palukad

Tudujänes

Aeg-ajalt silkab punasest majast metsa poole mõni jänes. Nii kiirelt jooksevad, et pildile ei jõua neid püüda. Vahel on olnud lilleline, vahel täpiline. Vorm on ajaga kohanenud oludele sobivamaks - piht on peenem ja keha lühem ning arvestades siinseid kliimaolusid ning eetikanorme, siis on viimased jänesed ka kleidi selga saanud. Kleit, muide, on duofunktsionaalne - saab kanda nii ja naapidi.

Üks tudujänes suikus õhtupäikeses sauna taga aasal...  Las ta veel magab koduõuel enne, kui läheb suurde ilma seiklema.

Pudelipost

Kallis (Lapse)vanemleitnant ulgumerel!

Sa saad ju aru, et me ei või siin kodus muru niitmisega liigselt pingutada. Las lilled õitsevad. Ilus on.

Sinu pere ja muud loomad

Begooniasiirup

Siirupi saaga jätkub. Sõbralt saadud vihje begoonia hapude õite kohta maandus viljakasse pinnasesse. Täditütar poputab kasvuhoones sadu begooniaid, mis suurest edevusest kipuvad õide minema juba pisikesest peale. Et taimed kulutaksid jõu kasvamisele, mitte õitsemisele, nokkisime värsked roosad õied ära. Nüüd on nende asemel ilus punane magushapu siirup (1:1 vesi ja õied, vesi keema, õied sisse, 24 h tõmbamist ja siis suhkruga kokku keeta). Juhtumisi oli sellel samal täditütrel ka sünnipäev, nii jõudsidki õied ringiga tagasi koju ja lisaks neile ka üks lilleline nõelapadi.

Kellele plombiiri begooniasiirupiga?

Klassiõhtu

Nurmenukkude õitsemise aegu pidas Rõuge kooli 2.klass Jaagupi* kodus oma kevadist klassiõhtut. Vabas looduses. Ümber järvekese võidu joostes. Liivalosse ehitades. Jalgpalli mängides. Kiikudes. Diskotades.

Läksin peopaika veidi enne plaanitud lõppu, tahtsin korjata nurmenukke. Lisaks kolletavatele nõlvadele leidsin eest vabadusest ja mahlakusest pakatava nooruse. Siira lusti ja rõõmu. Nägin muretut meelt. Kõik oli nii iseenesestmõistetav. Vähemalt selle nooruse jaoks.

Mina seisin ja vaatasin tahtes salamahti olla üks nende seast. Tahtsin mitte mõelda, kui ilus ja väärtuslik on keset õitemeres kevadist loodust see pulbitsev vabaduse tunne. Tahtsin vaid lihtsalt selle sees joosta ja hullata. Mõtlemata ilule, täiuslikkusele, turvalisusele. Olla tiivustatud üksnes lapselikust hasardist ja põnevusest.

Jah.... minu rong on läinud. Mõtlemine, teadvustamine, hindamine on ärkveloleku ajal enamasti sisse lülitatud ja pulbitsevat vabadust vaadates ei pea ma seda enam iseenesest mõistetavaks. Vabadus loob suuri väärtusi ja tekitab kohustust seda hoida. Ent see on nauditav kohustus.

Aga minu lapsed on veel rongi peal ja mul on selle üle ütlemata hää meel. Nemad saavad nautida helget lapsepõlve. See ongi nende kohustus. Kohustus saada osa luksusest, mida Eestimaal pakkuda on. Näiteks nurmenukkude sees püherdamisest.

"Niiiiiii lahe klassiõhtu," pomisesin endale ja läksin tee jaoks nurmenukkude õisi korjama.

Lustakat suvevaheaega kõigile Eestimaa lastele!

* Jaagup on Toomase hea sõber, kes koos perega kolisid Tallinnast Rõugesse elama paar aastat tagasi. Lisaks põhitegevusele võtavad nad oma armsas puhkekompleksis vastu külalisi. Minu meelest võiksid nad nurmenukuturismi arendada, sest neid lilli on seal tõesti palju.

Miks savipott toika otsa pannakse?

Olete ju näinud taluaia piltidel, et savipotid on tagurpidi toigaste otsa pandud. Miks see hea on? Sidusin täna hernestele nööre ja tuluke lõi põlema - toigaste otsad on üksjagu ohtlikud, eriti väikestele ja suurtele tuulepeadele, kes võivad nende otsa joostes omale viga teha. Potistatult märkab püstiseid toikaid paremini. Või on veel mõni põhjus?