11 July 2014

Hea seltskond

Igal blogijal jõuab teatava regulaarsusega kätte periood, mil ta küsib endalt: "Miks ma seda teen? Keda huvitab, et mul aias õitseb lill või ahjus küpsed kook või et käisime perega puhkusereisil...." Viimase aasta jooksul on isiklikus elus toimunud väga pöördelised sündmused ja seega on veebilobisemine olnud kuskil kaugel prioriteetide listi lõpus. Nagu ka tudujänesed, kes vaatamata soovile, ei suuda siiski veel konkureerida suure pere, kohustuste ja sõpradega (ääremärkus: kõrvalolev meiliaadress ei ole kasutusel aga ma ei oska seda blogerile selgeks teha. Vabandan kõigi ees, kes on püüdnud selle kaudu minuga kontakteeruda. Kirjutada saab: kadrikangro@hotmail.com).
Vaikusest naasmine on vaevaline ja uje - ons' seda kõike üldse vaja? Kellele? Mulle? Sõpradele-tuttvatale? Kontvõõrastele? Miks? On see vaata-mis-mina-tegin eputamine, faktide edastamine või maailmavaate jagamine, et puudutada lugeja mõtteid?
Ühest vastust polegi... kõik eelnev on õige ja ei ole ka.
Nii, et annan endale andeks siinsed lüngad ja konarused ajajoonel, neid tuleb kindlasti veel. Mittekirjutamine võib olla tähendusrikkamgi kui kirjutamine.

Aga praegu kõditab hinge ja utsitab sulge haarama puhas uhkus kuue naise üle (seal hulgas ka mina ise).


Kohtutakse vihmasel suveõhtul. Voolav vahuvein ei ärgita mitte sõnakaid vaidlusi päevapoliitilistel teemadel vaid laseb valla mälestused minevikust, vallatu loba ja egoistlikud tulevikuplaanid ajaks "kui-lapsed-on-juba-suured-ja-mehed-on-surnud-ning-põis-enam-ei-pea". Pidulik ja väljapeetud seltskondlik koosviibimine ent ometi nii hooliv ja soe. Jah, need on kui jõulud. Need ongi jõulud sõltumata kuupäevast. Ootusärvus, kingitused, koos olemine. Jagatakse seaprae vaagent, tõstetakse hapukapsast, tehakse komplimente. Magama ei raatsita minna, naerdakse täis eelnevate ja tulevaste kuude normid, kuulatakse ära südamel olevad mured.


Peale lahkumisembusi on hinges ja kehas seletamatu rahu ja rahulolu ning kange kihu kohe jälle uuesti kokku saada. Lubad endale, et seekord nii pikka vahet ei tule aga siis tuleb argipäev ja uue kohtumise planeerimine võtab jälle pool aastat aega. Head asja ei saa palju.


See nüüd kvalifitseerus peatükki "Puhas uhkustamine", sest mul on maailma parimad sõbrad ning selle üle võib ju olla ülevoolavalt uhke.





8 comments:

  1. Vastan Sinu ilmselt retooriliselt esitatud küsimustele kontvõõra ja Sinu blogi austajana- Jah, on vajalik see blogimine. sest ilusaid ja helgeid asju on ikka vaja. Lihtsalt jätka palun :) Edu Sulle, Sinu perele ja kõikidele sõpradele

    ReplyDelete
  2. Ilusaid mõtteid ja häid soove pole kunagi ülearu. Jätkakem!
    ps. Mulle meeldib see viimane pilt - kolm keha, viis pead... ja mitu-mitu südant...

    ReplyDelete
  3. Mina olen ka kontvõõras, kes käib siin ilu sisse hingamas. Sest sina kohe oskad sellisel kombel ilu luua, et kogu elu tundub roosamanna. Ja seda tunnet on aeg-ajalt vaja.

    ReplyDelete
  4. Kirjutan alla kõigile eelnevatele kommentaaridele, inimesed, kes seda kirjutamise kunsti oskavad, võiksid ikka omi mõtteid jagada, seda ilusat lugemist ei ole just üleliia viimasel ajal ja on hea, kui selle leiab vähemalt ühest kaunist ja südamlikust blogist!

    ReplyDelete
  5. Jah ilus inimene, seda blogimist on vaja, kohe väga on vaja. Plaanin isegi oma blogi jätkata ja ringi kolida ja kui see kellelegi ei meeldi..... no ja mis siis. , Maailm on ilus paik ja on nii palju kaunist, mida jagada ning edasi anda, kellele ei meeldi ei pea lugema, blogima, neid kellele meeldib on rohkem. Ilu ei saa kunagi palju, headust ka mitte, eksole ju nii.. On vahva, et Sul on tore sõprade ring ja alati jõulud, on ilus, et Sul on oma Bullerby ja aialipid valgede tippudega, see on ilus ja seda ei tohi mitte jagamata jätta......Ilus on lugeda ilusaid tegemisi, ilus on, et on neid, kes tahavad ja viitsivad jagada ja kirjutada..jääb üle ainult oodata, et blogi ja tudujänkud ühel hetkel jälle natuke ettepoole nihkuvad seal prioriteetide nimekirjas,,eks kõigel oma aeg. Edu ja jaksu Sinu tegemistes...

    ReplyDelete
  6. Olen Su blogi ammune anonüümne jälgija ja sestap ühinen eelkõnelejatega - seda blogimist on väga vaja. On vaja ilusaid asju ja helgeid hetki ja elu kogu oma ilus-valusas eheduses. See muudabki maailma paremaks. Ausalt.

    ReplyDelete
  7. mulle millegipärast tundub, et kõik väikesed labakäed, mis fotol paistavad, on Soki käed:))
    kalllis oled !
    varsti näeme!

    ReplyDelete
  8. Aitäh kõigile! Olen liigutatud.

    ReplyDelete

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...