Tõenduspõhiselt kinnitamata ravim/abivahend raskekujulise koduigatsuse korral. Johanna läheb Londonisse õppima ja saab kodust kaasa väikse patriootliku nüansiga tudujänese. Iga kord, kui kuulen tutvusringkonnas mõne noore inimese enesetäiendamisest (õpingud, programmid, seminarid jms) kuskil kaugemal, läheb tuju paremaks - see on valikuvabadus inimese, kui ühiskonna tähtsaima ressursi, arendamise heaks. Mitte, et Eestis ei saaks targaks aga inimestel on vabadus valida. Kihvt!
Kuna etnomustrid ja triibud on leidnud ohtrat kasutamist, siis valisin patriotismiväljundina hoopis trikoloori. Sini-must-valge pole just lihtsaim värvikombinatsioon, mille kõrvale teisi värvi passitada. Üllatuslikult tundus silmale parim just soe tumeroosa. Karikakraid ja trikoloori tasakaalustamas näpuotsaga sätendavad suurlinnaglamuuri. Koduseks kirjavahetuseks juures ka pisike postkast.
Kui armsad need jänkud on, oeh, nemad ravivad vist kõike ka koduigatsust loomulikult....
ReplyDeleteNii soe ja Armas on neid vaadata, meenutavad minu nänukest, (loe jänkut)lapsepõlvest, kes lihtsalt lõpuks ära kulus.......
nii palju toredaid mõtteid ühe pisikese jännu juures:))
ReplyDeleteSu jänkud on nii toredad, panevad mind alati naeratama
ReplyDeleteOi, milline äratundmine selle jänku puhul: mul on ka kodus sellist roosakaspunast sitsikangast valgete träpsudega:)
ReplyDelete