Tähejänesed

Jänesed ilmuvad kevaditi. Joan Gormani jäneseretsept on ülimalt lihtne ja totakalt armas. Veebimaailm on täis lihtsaid ja geniaalseid (käsitöö ja meisterdamise) ideid, mida nähes mõtled: "Mul on ka seda vaja," või "Seda saaksin/oskaksin ise ka teha," või "Oi kui lihtne ja nutikas mõte, peaks proovima." Enamasti mõtteks see vaid jääbki, sest kohe trügib peale uus lahe idee. Ja siis järgmine... ja veel järgmine....  Lõpuks oled ahminud endasse kobaraga inspirastiooni, imetlenud teiste tehtut aga väjundit ei tule. Valmis ei saa isegi mitte kõige pisemat nõelapatja.

Õnneks pakuvad silmadega-söömise-päevadele värskendavat vaheldust tegusamad päevad. Mõni nädal tagasi oli vaja kiirelt reageerida ootamatule avastusele kas-täna-ongi-juba-Meeli-sünnipäev. Polnud aega uimerdada ja lõputult valida, tuli kärmelt tegutseda. Nii sündis kingisaaja lemmikvärvi sinine M-jänes. Kuna kevadel on Teho sõbrannade sünnipäevade hooaeg, siis sinisele tuli seltsiks kollane K-jänes. Seekord ei saanud ma kuidagi jutule ergu võilillekollasega aga see eest kõnetas malbelt hele koorevõikollane. Näpuotsaga meie pere naiste lemmikut, roosat, juurde. Sellest tuli üks romantikavahune roosnabaliste tõugu kaisuloom aga ehk toobki ta magusama une...

Kui see kollane K-jänes juba imalaks ära kiskus, siis ootan huviga milliseks kujuneb juba järgmine teadaolev roosa A-jänes?