28 January 2013

Väikese koka põll

Väike kokapreili sai 5 aastaseks. Selleks puhuks oli paslik õmmelda kreemikoogine põll ja küpsetada suuremas koguses muffineid. Roosa-iga ei ole veel lõppenud, püüan olla leplik.
 
 

Põlletegu oli põnev kombineerimine. Kollasetäpiline kangas oli enne voodilina, broderiipitsi harutasin kaltsukast ostetud kardina küljest ja roosa-ruuduline jupp pärineb preili titeaegsest kleidist. Ahvatleva koogikanga leidsin kunagi ebay'st teadmata siis, mida sellest teha. Lihtsalt nii ilus oli ja pidin selle saama. Nagu ikka, annab aeg arutust ja nähes Linda-preili* suurt kirge kokkamise vastu, sai selgeks, et ta väärib isiklikku põlle. Tegin selle persepktiivitundega - parajalt suure, et sirgudes saab kaela ümber käivad paelad ära võtta ja siduda põlle ainult piha ümber. Samuti on teisaldatav nimesilt  Le Petit Chef, et asendada see järgmise taseme tiitliga, näiteks Chef de Patisserie.
 
 
* Nime teema on juba varem mõnes valvsas blogilugejas tekitanud segadust, seega teen puust  ja punaselt või kangast ja roosalt -  nii nagu Polkovnik (ja selle kõikvõimalikud lühendid) ei ole minu pärisnimi vaid hüüdmini, nii on ka Lindal mitu nime. Ametlik ja mitteametlik. Mõned kasutavad üht, teised teist. Põllele sai tikitud ametlik nimi.

21 January 2013

Klaaskommikee

Esimese helmekee vaevaline valmimine...  jään parem maasikate juurde.


Minu põlglik eelarvamus, et traadiväänamine ja helmekeerutamine ikka see päris käsitöö ei ole, sai valusa hoobi ribide vahele. Pulloveri poes sündinud äkkmõte, et kui ajaks õige ühed näppu jäänud karamellkommised klaashelmed traadi otsa (mis see siis ära teha pole), oli tõestus sellest, et vahest on tundmatus kohas lihtsam vette hüpata kui tuttavas porilombis. Klaaskomme võis ju lükkida kut' maasikaid kõrre otsa aga kõik need konksud ja otsad ja rõngad panna nii, et kommid sirinad ühel ilusal hetkel põrandale laiali ei veereks, on omaette kunsttükk ja mikroskoopiline nikerdamine. Kui oleks seda teadnud, poleks vist alustanudki. Laatadel ja käsitööblogides ringi jalutades imestan alati, et kus on kõik need kõrvad ja kaelad, mis need ehtekoormad ära kannavad... Seega pole maailm sugugi kaotanud, kui klaaskommikee ka minu viimaseks traadiväänamiseks jääb.

Koduhoovi metsmaasikad issile
Muide, saabuv suvi on juba lähemal kui möödunud suvi!


Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...