Talispordipäev





Sellel ajal kui maailma mehed ja naised võtavad teineteisest mõõtu Otepääl, on meie pere tublimad valinud mõõduvõtmiseks hoopis suuremad ja vägevamad, et oleks kuhu püüelda. Poiss ja kuusk. Nagu ikka, kõik sõltub tautssüsteemist. Mõnikord võiks taustsüsteemi vahetada ja vaadata, kuidas sedasi asjad paistavad. Mõtle suurelt.

Talispordipäeva kõige populaarsemaks alaks kujunes rattasõit. Rattureid oli mitmes mõõdus aga siinkohal keskendun Tehole ja tema sinisele rattale. Pildiloleva ratta saamislugu on päris tore. Põhimõtteliselt võib seda nimetada kinnisvara hulka, sest ostsime selle koos talukompleksiga. Ratas oli aida pööningul (nagu ka kangasteljed, kaks vana puitnikerdustega voodit, üks eelajalooline suusakepp ja palju muud põnevat). See oli valgete kummidega roostetäpiline roosa tüdrukute jalgratas mis aktiviseeris Leitnandi isetegemise kire. Sellest räsitud rattast pidavat saama 'hea pilli'. Olin sellisest asjade kulust positiivselt üllatunud. Hetkega oli ratas juppideks ... ja ma mõtlen juppideks. Viimse mutrini. Mäletan, et poest käidi tavotti toomas. Nokitsemine. Siis juba sahisesid värvipihustid ja roostetäpilisest roosast oli saamas metalliksinine, hõbedaste detailidega poistekas. Kuna puudu on veel õiged (s.t. retro-stiiliga sobivad ja heledad) käepidemed ja Sänna Velokuurist saadud tagumine porikas vajab ka veel värvimist ja külge kruvimist, siis jalgratta tuunimise paraadesitlust siin kajamis pole olnudki. Aga kes oleks arvanud, et see nüüd keset jaanuari kuud toimub...



Talispordipäeva lõpetas teemakohane õhtusöök, mis kulmineerus lumepallisupiga. Veidi õõvastav oli seejuures, et just supi keetmise ajal oli teadamata suunas jalutama läinud meie kass Lumepall. Õnneks ilmus ta peagi välja ja kahtlused lumepallisupi koostisosade suhtes hajusid.