6 January 2012

Poissmeeste moos

 

Oh kui palju toredaid ja geniaalseid ideid, mis peast läbi käivad, kaovad jäljetult. Loen ajakirjast põnevat retsepti ja kindlasti tahan seda proovida ... paar lehekülge edasi ei mäleta sellest suurest soovist midagi ja poole tunni pärast toimub keeruline arutelu teemal mida-täna-süüa-teha. Maailm on täis inspireerivaid asju aga kui saabub hetk, et seda inspiratsiooni kasutada, siis haigutab vaakum. Seega, kui kohe ei haara mõtte-sabast kinni, siis suure tõenäosusega paneb see plehku.

Siiski-siiski on mõned erandid. Mõned kavatsused stiilis seda-peab-kindlasti-kunagi-tegema võivad kuhugi kuklasse pidama jääda. Nii juhtus ka selle pühadejoogiga. Kunagi ammu märkasin Maire Suitsu kokaraamatus retsepti nimega "Rummipott", see nimi püüdis pilku ja jäi meelde.

Rummipoti idee ja nimi Rumdorf pärineb Saksamaalt ning hoidis ise kujutab endast suvekuude jooksul vähehaaval kasvavat puuvilja-marjahoidist. Hoidiseleemeks on sakslastel rumm, prantslastel aga konjak või brändi ning mõnikord ka vaarikatest pruulitud viin framboise. Prantslased muide kutsuvad sellisel viisil valmistatud hoidist poissmeeste moosiks (Confiture de vieux garçon).



Ahvatlev sissejuhatus ühele kergemeelsele retseptile, eksole.
Asi ise väga lihtne - marjad-puuviljad tuleb koos suhkruga rummi sisse ligunema panna. Alates maasikatest lõpetades ploomide ja pirnidega tuleb pidevalt puuvilju ja marju "moosile" juurde lisada, samuti suhkrut ja rummi. Marjade lisamine kujunes omamoodi spirituaalseks toiminguks - igast marajasaagist läksid paremad annid rummile ohverduseks. (Lootkem, et sellest on siis kasu ja marjaõnn ei lõpe). Kraam peab olema rummiga kaetud ja aeg-ajalt tuleb segada, et suhkur põhja ei ladestuks.
Jõuluajaks saab poissmeeste moos valmis. Sügisene mekkimine tekitas kimbatust, et kas tõesti sellise koleda asja jaoks oli vaja nii palju hääd kraami hakkama panna. Õnneks säilis kannatlikkust ja jõuludeks oli moos juba õige hää. Magus ja meelas, eriti koos koduste sefiirikorvikestega.

 

Hommikul... Hommikul tuleb marjadest teha jäätisekokteili. Ooo, see on salakaval ja kelmikas unelm, mis toob puna palgele ka kõige siivsamal ja ontlikumal kodanikul. Justnagu nunn oleks kergitanud tumeda rüü serva ja sealt alt välgub pahkluule tätoveeritud panter.

7 comments:

  1. ..tõeliselt ahvatlev!

    Kogu see blogi on nii ahvatlev inspireeriv ja üleni imeline!

    Keetsin siit inspiratsiooni saades esimest korda piimamoosi ning suvelõpul ka ploomimoosi, talvel kaunistasin vürtsmoosi potte paelte ja kleebistega :)

    Aitäh!!

    ReplyDelete
  2. sefiirikorvikese pildi peale tuli tatt suhu (kuigi ma olen suht kõva närviga kokaraamatu piltide vaataja), aga see veidi nõrguv sefiir poissmehe otsas on jumalik:D
    ma ausalt öelda ei teagi, kuidas see jook maitseks, sest rumm mulle iseenesest ei meki (aga ma pole ju poissmees ka onju),
    miskitpärast arvan, et viina- või konjakiga segatult teeksin palju jäätisekokteile (no korra kuus, või iga nelja nädala tagant):D

    ReplyDelete
  3. Üüü, Polka, kuidas Sina ikka oskad: justnagu nunn oleks kergitanud tumeda rüü serva ja sealt alt välgub pahkluule tätoveeritud panter. Mul jookseb praegu silme ees pilt sinu näoga ontlikust nunnast, kelle musta rüü alt välgub eelkirjeldatud tätokas ja kes sööb supilusikaga rummimoosi. Väga peen värk!

    ReplyDelete
  4. Niuks, olen siiani suveti peamiselt kirsse viinale "ohverdanud" aga selline marjanäljas "altar" kuluks meiegi koju hädasti... tänud vihjamast!

    Ja muiudgi head sedasamust... käesolevat!

    ReplyDelete
  5. "vieux garçon" tähendab tegelikult "vanapoiss". Nii et "vanapoisi moos" siis.

    ReplyDelete
  6. Prantsuse keelest ei tea palju, tegelikult mitte midagi.Vanapoisi moos sobib sellele 'hoidisele' tõesti paremini. Aitäh!

    ReplyDelete
  7. Imeline võlumaalim, kolasin siin pikalt ringi ja olen täiesti lummatud! Vanapoisi moosi jaoks hakkan purki otsima, et õigel ajal valmis olla:)

    ReplyDelete

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...