Linnukesed

 

Ma elan Rõuges. Siin on Eesti sügavaim järv - Rõuge Suurjärv, siin on Eesti Ema monument ja siin on Ööbikuorg. Minu subjektiivse hinnangu kohaselt on need kolm sümbolit peamised, mis inimestele seostuvad Rõugega. Võin üsna julgelt väita, et eesti inimesed pärinevad kõik Rõugest, sest peaaegu igaüks, kellele oleme maininud, et kolisime elama Rõugesse, ütleb midagi sellist, et ma-tean-küll-mu-vanaisa-elas-seal või et mul-oli-kunagi-pruut-Rõuges või et vanasti-käisin-koos-sõbrannaga-tema-tädi-juures-seal-trepiga-majas-suvitamas. Ja kui ei olegi seost otseselt siinse paigaga, siis moel või teisel kagu-Eestiga on seos alati olemas.

Aga Rõuge... Kuigi mul on Rõugega perekondlik side, tekib esimesena lingvistiline seos ööbikutega. Ööbikuorg. Üks kauneima kõlaga kohanimesid ja üks kauneim paik maailmas. Sageli juhtub nii, et mis teistele nii ilus, näib endale nii tavaline. Ööbikuoruga on vist samamoodi. Igal juhul ei ole siinse poole aasta jooksul mulle silma torganud, et Ööbikuorg leiaks erilist tähelepanu kohalike hulgas. Aga võib-olla on see hoopis midagi püha ja puutumatut, mida Polkovnik nüüd torkima läks...

 

Kohalikud käsitöömeistrid on võrratud - need kindad, sokid, vaibad ja vööd, mida tehakse, on imeilusad. Aga, kus on on ööbikud??? Suvisel turismihooajal avatud käsitöölettidelt ööbikuid naljalt ei leia. Ent talvisel letil juba üht-teist on... Juba palju aastaid (üle kümne kindlasti) käivad jõulude eel kohalikud käsitöömeistrid oma tegemisi näitamas-müümas Riigikogus. Nii ka sel aastal. Kui nägin kohalikus lehes üleskutset, et oodatakse käsitööd näitus-müügile Riigikogus, otsustasin osaleda. Hinges näris ikka see teema, et miks nii vähe ööbikuid.

Andsin oma pisikese panuse tikitud prosside ja valgest polümeersavist ripatsitena. Teadlikult olen Sulle (ka varasemate ööbiku-prosside puhul) näitamata jätnud prosside tagumise poole. Igal neist on oma haakuvus ja seos esipoolega, mis jääb avastamiseks uuele omanikule...
Polümersavist linnukesed on juba mõnda aega võitnud meie pere südameid. Hea lihtne ajaviide - lapsed veeretavad savijääkidest värvilisi pallikesi ja minu hooleks jääb pallikesest linnu pea ja saba välja venitada (nüüdseks on vist juba kõik Teho rühma tüdrukud endale savilinnukese saanud). Näituse jaoks tegin linnukesed valgest savist, millele lisasin veidi läbikumavad efektsavi. Täpisteadusena tunduv traadiväänamine jäi Leitnanti hooleks.

p.s. traati väänasime tänagi - tagumisel hetkel said noored õunapuud metskitsede ja jäneste kaitseks aedikud. Selle traadiväänamise ajal kappas üks põdravasikas mööda lumist teed metsa poole... Kas peaks hakkama põdra-prosse tegema?