Pühapäev. Kolmas advent. Helesinine kleit, kass ja tüdruk. Selle looga seostub mul' nii mitmeid mõtteid - kuidas vanast seelikust, öösärgist ja linikust sündis uus kleit, kuidas tüdrukud on pirtsakad, kuidas kass end pildile säädis, kuidas advendikumm venitab välja selle eheda jõulu-asja.
Ja lõpuks ei oska ma neist ühtegi kirjutada nii, et hea saaks. Las siis olla ainult pildid...
Ahjaa... sellest oleksin pidanud ka kirjutama, kuidas tüdruk imekspandava järjekindlusega endale futuristlikke sassoone loob ...
Kui lahe kleit!!!!!
ReplyDeleteAbsoluutselt vaimustav kleit! Ja tahtsin ka eelmise postituse kohta lisada, et sellist ühtlast voolimistaset ei ole juba tükk aega näinud. Ei usukski, et näppude vahel tehtud. Imeilus!
ReplyDeleteAitäh, Krentu! Kleiti tegema hakates oli peas hoopis midagi muud. Sobrasin garderoobis kangahunnikutes aga siis jäi pilk ühele seelikule, mida ma kunagi kandnud polnud (see toodi mulle aga kahjuks ei olnud see eriti 'minu moodi') ja mis on just sellise talvise sooja olemisega. Hetkega oli ka selge, et kunagi kaltsukast armsa helesinise kanga pärast ostetud mammi-stiilis öösärk saab selle kleidi voodriks. Ammu juba olin otsinud võimalust, kuidas see õrn neerumustriline kangas realiseerida. Taaskord pean tõdema, et igal asjal on oma aeg ja koht. Kui mitu korda olin ma seda seelikut tõstnud ära-saatmisele-minevate-riiete hunnikusse ja siis jälle tagasi pannud. Samuti on öösärk püüdnud leida oma kohta nõelapadjas ja nukukleidis, isegi ühe ööbiku-prossi olen sellest välja lõiganud aga ei saanud ka see teoks, polnud õige. Nüüd on hing rahul, asjad on paigas.
ReplyDeleteHelena, mulle tavaliselt ei meeldi samasugust asja mitu korda teha aga seesuguseid fimo-linnukesi võin voolida lõputult, nad tulevad ise näpu seest välja. Ma kingin ühe linnukese sulle. :)
Fantastiline kleidike!
ReplyDeleteÜäää! Miks mul pole ainumastki tütart! :(
Ma tormaks praegu kohe kleiti õmblema!
Või peaks siiski tormama ja õmblema midagi iseenesele, et järgmise peo ajal ei peaks naaberkülast seelikut laenama...
Sokike, oled õigel teel. Torma jah endale õmblema ja haara mind ka sellesse tormamisse, ma üksi veel ei julge :) Kas siit koorub pidupäeva tresskoodiks 'handmade with love'?
ReplyDeleteic. minu tähelepanu köitis jäägitult soeng. tükk aega hiljem alles sain aru, et sa kleiti presenteerid. :D
ReplyDeleteheti
Ojaa... selle soengu kohta sobib eriti hästi öelda: handmade with love. Ja see pole sugugi esimene kord, kui selline isetegemise kirg välja lööb. Tolle sama armastuse osaliseks sai ka meie siledakarvalise koera saba.
ReplyDeleteoi-appi-kui-armas! kõik on armas. pisimate detailideni. kleit, laps, ööbikud, jne, jne :)
ReplyDeletejeebel, see on 10-sse - džäkpott - assa kui armas (kaadri taga puhuvad pasunad):)
ReplyDeleteMa tükk aega mõtlesin, et kuhu ma siis õigupoolest kirjutan, otsustasin valida viimase postituse, sest ma ei tea, kas sul tulevad kommentaaridele teated. Igatahes, tahtsin igaks sajaks juhuks tähelepanu pöörata sellele, et keegi inimene on sinu piparkoogipildid enda omade pähe SLÕhtulehe piparkoogivõistlusele üles laadinud.
ReplyDeleteAitäh, Kristina.
ReplyDeleteSul lihtsalt on niivõrd kaunid piparkoogid, et konkursile ihaleja kõigist internetti laetud sadadest ja tuhandetest piparkoogipiltidest just sinu omad välja valis. Mõni teinegi (allakirjutanu kaasa arvatud :) püüab iga aasta järjest peenemat ja ühtlasemat glasuurijoont tekitada, aga sinu kvaliteeti annab selles lühikese eaga kunstiliigis ikka järele teha.
ReplyDeleteKaunist jõuluaega!
Lossipreili
Lugesin nüüd oma kommentaari, ma nagu ei taunikski seda võõraste piparkoogipiltide oma nime all esitamist. Fuih, valelik esitaja, vastik-vastik-vastik!
ReplyDeleteL.