Valisin täna telefonis herr Leitnandi numbri ja telefon hakkas helisema. Ta helistas samal hetkel kuskilt keset Läänemerd. Lähedaste inimestega on mõnikord nii, et olles füüsiliselt sadade miilide taga, mõtlevad nad samu mõtteid. Tekib täiesti ebateaduslik otseühendus läbi miljonite teiste mõtete, mis ilmaruumis hõljuvad. Ja mõnikord juhtub nii, et sõber ütleb ootamatult täpselt sama asja, mille peale sa oled hetk tagasi mõelnud. Võõramate inimestega seda eriti ei juhtu.
Kui nägin Roosamamma eilset postitust kitsehernestest, tekkis mul vot just see sama soe tunne. Tõeline sõber, kes püüab su mõtted ilmaruumist kinni ja sõnu polegi vaja.
Kallis Roosamamma, ma ei unusta unistamast!
Kui Roosamammal olid modellideks armsad tütred, siis mina seadsin hoolega pildile oma viimase aja õhtute truud kaaslased - sääsed.... Ära muretse, sinu kuvar on puhas, need pisiplekid putke kohal peavadki seal olema.
p.s. ma ei ole ignorantne heade sõnade suhtes, mis siia veebipäevikusse maha jäetakse. See on blogger, kes ei lase miskipärast oma postitusi enam kommenteerida. Mul on hea meel, kui rabarberimahl tekitab inspiratsiooni ja ausõna on järvevesi nii soe, et lapsed lausa elakski vees ja ilus on siin maal tõesti.
Kallis Polkovnikuproua - näen, et peale lõhnade ajab pea punaste lokkide all segamini ka loodus - ega meil vist muud üle ei jää, kui kotid selga ja teele!?
ReplyDeleteJa mina just täna sõitsin põlluserval ja mõtlesin, et ei tea mis nende imelist värvi lillede nimi küll võiks olla:) Mulle tundub, et meie mõtleme ka tihti sünkroonis, kuigi eluski pole kohtunud:)
ReplyDeleteEt kitsehernes siis. Aitäh!
nii kaunis :)
ReplyDeleteja rabarberimahla tegin kohe minagi ;) vahel lihtsalt ise ei tule nii lihtsate asjade peale :)
Tulin täna töölt jalgsi koju. Püüdsin küll kõndida väiksemaid ja vaiksemaid tänavaid mööda, aga ikkagi tundus linn mu ümber nii kohutavalt ja häirivalt lärmakas. Ja kui üle tee tahtsin minna mõnest kohas, siis pidi ikka just sellel hetkel mõni auto tulema ja tahtma just sinna keerata, kuhu mina tahtsin astuda. Ja suuremal tänaval inimesi muudkui tuli ja tuli mulle vastu ja ma pidin nende vahelt põiklema.
ReplyDeleteJa küll ma siis igatsesin sellise vaikse põllu järele nagu neil piltidel. Metsa järele. Üldse maale. Maale, kus on vaikne, kus möödasõitev buss ei lukusta mu kõrvu. Kus autod ei taha mu varvastest üle sõita. Kus ma võin astuda, kuhu tahan ja millal tahan, ilma ümberringi vaatamata, et ega keegi mulle otsa ei põruta, kui ma astun. Maale, kus õhk on värske. Maale, kus on ilus, rahulik ja vaikne, nii et ma kuulen enda mõtteid. Maale, kus kõik lõhnab hästi.
Väike hariv komponent:
ReplyDeleteIda-kitsehernest on teiste liblikõieliste söödataimede lutserni ja ristikute kõrval kasvatatud Eestis viimased kolmkümmend aastat. Eestis aretatud sort `Gale` on pika kasutusajaga (10 ja enam aastat), suure haljasmassisaagiga ja valgurikas. Söödataimena on ta võrdväärne hübriidlutserniga. Ida-kitseherne eeliseks lutserni ja ristikute ees on stabiilne iga-aastane seemnesaak ja pikem kasutuskestus. Ta on haigus-, kahjurite-, põua- ning talvekindel taim. Kasvupinnad on viimastel aastatel pidevalt laienenud ja ulatuvad 6000 ha-ni.
http://www.eria.ee/index.php?page=101
Miret, kui siia tuled saad seljakoti rahulikult maha panna ja avastama hakata. Siin olles enam kaugemale minema ei pea.
Krentu, ma parem ei mainigi kõiki neid kordi, kus olen mõelnud, et näh, mul on täpselt samamoodi. Viimati 5 min tagasi laua-jutu-juures,
Gerly, mulle meeldib selle mahla mõnusalt kevade-kisseline maitse aga vürtsid annavad sellele head nüanssi juurde nii,et päris mannapudru järgi käsi ei haara. Praegune saldo on 10 liitrit. Nüüd ootan, et päike ja vihm uued rabarberivarred pikaks kasvataks...
Agnes, ma tahan sind lihstalt kallistada. Tea, et hullem suvises linnas olemisest on suvine maalt linna tagasi minema. Kontrast on veelgi suurem, sest tunned juba mõlemat äärmust. Vaikusesse ja lõhnadesse ära saab ka päris linna lähedal maal.
üleeile korjasin vanaisa talu tagant heinamaalt neidsamu lilli....et siis kitsehernest ja mõtlesin, et sellel aastal on ta kuidagi eriliselt vohav ja sinine:)
ReplyDeletesiis tegin pojengi ja ühe teise valge lillega neist kimbud ja viisin surnuaiale.
ma nii ootasin sinu kolimisejutte, aga nüüd on neid lausa mitu:)
loodan et varsti kohtume:)
Marmelaad