Jasmiin, mairoos ja rabarberimahl

Suve alguse magusad lõhnad ajavad pea mu punaste lokkide all täiesti segi. Valgete lillede - piibelehed, jasmiin, mairoos - naiivsed aroomid panevad selle miski enda sees lendlema. Linnas läksin ise nende juurde, seisin sageli pargis või võõra maja aia taga ja hingasin suvealgust sisse. Eelmisel kevadel oli himu valge lõhna järele nii suur, et tegime Roosamammaga spetsiaalse ekspeditsiooni Tallinna ümbruses, et saada pildile mairoosidega jäätisepiknik.
See oli siis. Praegu lükkan akna lahti ja kõik valged lõhnad tulevad ise minu juurde. Maja vaatamas käies olid hanged rinnuni ja ei saanud aru, millised puud-põõsad aias kasvavad. Oli ainult lootus, et äkki.... Kolimise päeval oli raske uskuda oma silmi, kõik mis vaja, on olemas. Jasmiin ja mairoos akna taga, piibelehed aia ääres. Olen tänulik nendele kätele, kes seda tegid.

Rabarber on ka olemas ja praeguseks hiiglama suur ja lai. Moosimeisteri hing ei saanud seda luksust niisama pealt vaadata. Tegin mahla, kus rabarberi hapule on lisaks ingveri, kaneeli, nelgi ja apelsini vürtsikad noodid. Parajalt kange tõmmis, et tarbimisel lahjendada seda külma ja kihisevaga. Ja see pudel... Selle leidsin eile hilisõhtul tolmusena aida nurgast. Pudelis oli (ma pakun, et) aegadehämarusest pärit kodune õunavein. Mekkisin seda aga kraam hakkas juba konjaki mõõtu välja andma. Nii meeleheitel ma siin metsade vahel veel pole ja kulinaarne pärandus läks isevoolu teed.