Ma püüan planeerida ette jutte, millest siin blogis kirjutada aga enamasti saavad teoks hoopis ootamatud inspiratsioonipuhangud ning minu postituste-mustandite rivi kahaneb vaevaliselt. Iga lugu ootab oma aega isegi, kui kronoloogiliselt näib õige aeg juba möödunud olevat. Nii ootavad oma parajat hetke aknalaua lille-lasteaia ringvaade, Ilusa Eesti maikuu loos paistvate kleitide saamislood, mõned mõtted patsidest, eilne Eesti ringsõit jne jne.
On blogiöö. Teadsin pikalt, et tänasel emadepäeval tuleb postitus üles panna. Kaalumisel olid mitmed mõtted. Aga nii nagu tavaliselt, toob tuul uue mõtte. Mõned päevad tagasi tuletas hea sõber meelde sõnaühendi Pink Floyd. Ja eelmainitud ringsõidul sattus ka plaadilt kõlama üks selle bändi lugu - 'Mother'. Minu jaoks ajatult hea laul, mida on mõnus väiksemate-pikemate pauside järel taasavastada. Teatavasti on see üks 'aaria' Pink Floydi rokkooperist 'The Wall'.
Mother, do you think they'll drop the bomb?
Mother, do you think they'll like this song?
Mother, do you think they'll try to break my balls?
Mother, should I build the wall?
Mother, should I run for President?
Mother, should I trust the government?
Mother, will they put me in the firing line?
Is it just a waste of time?
Hush now baby, baby, don't you cry
Momma's gonna make all of your nightmares come true
Momma's gonna put all of her fears into you
Momma's gonna keep you right here under her wing
She won't let you fly, but she might let you sing
Momma's gonna keep Baby cozy and warm
Ooooh, Babe
Ooooh, Babe
Oooh, Babe, of course Momma's gonna help build the wall
Mother, do you think she's good enough
For me?
Mother, do you think she's dangerous
To me?
Mother will she tear your little boy apart?
Mother, will she break my heart?
Hush now baby, baby, don't you cry
Momma's gonna check out all your girlfriends for you
Momma won't let anyone dirty get through
Momma's gonna wait up until you get in
Momma will always find out where you've been
Momma's gonna keep Baby healthy and clean
Ooooh, Babe
Ooooh, Babe
Oooh, Babe, you'll always be Baby to me
Mother, did it need to be so high?
Kui esiti meeldis mulle selle loo meloodia, siis nüüd on hakanud pärale jõudma ka loo mõte. Seinade ehitamine inimeste vahele. Kas ema ehitab äkki liiga kõrge seina oma laste ümber? Kas liialt oma lapsi kaitsta püüdes isoleerime nad maailmast? Kui kõrge siis sein peab olema, et oleks turvaline aga mitte liiga turvaline?
Mõned postitused tagasi oli analoogne teema mul hambus. Kuivõrd on minu enda puhul lastele turvalisema elukeskkonna loomise egiidi all (sest mina tean, kuidas on hea ....) tegu hoopis seina ehitamisega???
Vastuseid ei tea. Vastuseid polegi.
Tean vaid, et ei taha, et lapsed küsiksid kunagi: 'Mother, did it need to be SO high?'
Seega tuleb kasvõi pisemal määral oma arvamustes heast ja halvast kahelda...
Head asjad on ühed ja samad. Ilusad asjad on ühised. See aaria on minu jaoks Lee. Mul ei olnud siis veel ühtegi last. Ja videolt vaadates olen ses maidosaarelikus tantsuski veel üsna nurgeline. Nüüd on mitmed asjad teisiti. Siis oli aasta 2002 ja algas minu Õnnelik Päriselu. Muljetame veel! Saale
ReplyDelete