21 April 2011

Erisedi peegel




Olin vist maailma viimane lugemisoskusega inimene, kes polnud veel paar nädalat tagasi lugenud Harry Potteri raamatut. Mitte ainsatki. Ja nagu sellest veel vähe oleks, ei ole ma näinud mitte ühtegi Potteri filmi.

Raamatu osas on olukord muutunud. Laste unejuturaamatuna küttis "Harry Potter ja tarkade kivi" (J.K.Rowling) lugeva ema kirgi nii, et viimaste peatükkide eel loobus ta igal-õhtu-ainult-üks-peatükk reeglist ning toimus ennenägematu lugemismaraton. Tänukummardus häälepaeltele.

Minu imetlus ja lugupidamine kuulub neile, kes suudavad pealtnäha lihsat lugu rääkides põimida sisse nii sügava mõtte, et see saadab sind veel mitmeid päevi-nädalaid. Tarkde kivis oli koht, mis tõi mulle klombi kurku. Panen selle kirja:

"Las ma seletan. Maailma kõige õnnelikum inimene saaks Erisedi peeglit tavalise peeglina kasutada, see tähendab, ta vaataks sellesse ja näeks end täpselt sellisena, nagu ta on. Kas see aitab sind?"
Harry mõtles. Siis ütles ta aeglaselt: "See näitab meile, mida me tahame... mida iganes me tahame..."
"Jah ja ei," lausus Dumbledore vaikselt. "See ei näita meile ei midagi rohkemat ega vähemat kui meie südame kõige sügavamat ja meeleheitikumat soovi. Sina, kes sa pole kunagi oma perekonda tundnud, näed kõiki pereliikmeid enda ümber seismas. /.../ See peegel aga ei paku meile ei teadmisi ega tõde. Inimesed on selle otsa jäänud, lummatuna sellest, mida nad nägid, või läinud hulluks teadmatusest, kas peeglis nähtu on reaalne või üldse võimalik. /.../
Pea meeles, et ei maksa unistustesse pidama jääda ja elamist unustada."

* * *



Kõnetavaid tarkusi kohtab päris sageli, kui vaid jõuaks neisse alati süübida... Imetlusväärselt tihti on neid just lastejuttudes.

Mõned päevad peale seda, kui olin lugenud Rowlingu käsitlust kujutlusest, soovidest ja tõest, oli ETV-s "Vabariigi kodanikud", kus arutleti Veerpalu-saagat pisut filosoofilisemas võtmes. Kontektsist eemaldatud laused ei pruugi edasi anda kogu mõttetarkust aga minu jaoks moodustasid need Rowlingi kirjapanduga huvitava koosluse.

Rein Veidemann: "Fakt ei võrdu tõde. Tõde hõlmab suurt konteksti. Tõde pole nii, et lööd kirvega pähe ja asi otsustatud, tõde on palju sügavamates ja suuremates seostes."

Peeter Tulviste: "Usul ja teadusel on erinev funktsioon. Usk aitab inimesel elada, sisendab väärtusi, aitab endaga toime tulla. Teadus seletab. Sama tähtis kui faktide teadmine, on see sisendus, mida teadmine ei paku aga mida pakub usk."

William James'i mõte: Usu põhiküsimus ei ole see, kas jumal on olemas või mitte. Usu põhiküsimus on see, kas usk aitab inimest.

* * *



Need olid paar killukest, mis tuletasid mulle meelde ühte elu ja elamise suurt dilemmat - kust läheb piir soovunelmate, uskumise ja tõe vahel?

3 comments:

  1. Ma võin konkurentsi pakkuda - ma pole lugenud ühtegi Harryt ja olen näinud vaid esimest filmi :)
    Ma loen lastele õhtujutuks praegu Ernesto küülikuid ja mingi ühe jutuga ma ei suuda ka piirduda. Eile lõpuks Maibrit ütles, et ta rohkem ei jaksa kuulata, et ta tahaks nüüd magama jääda :)
    Aga ettelugemine meeldib mulle väga - ükskord lugesime sõbrannaga teineteisele terve raamatu ette ja vahel olen mehelegi ette lugenud. Selles ettelugemises on kohe mingi eriline võlu!

    ReplyDelete
  2. Ma sobin ka, pole lugenud ühtegi Potteri raamatut, pole ka koju neid ostnud, seega kahtlen, kas lapsed on lugenud. Filmidest olen näinud ühest pool, seal, kus tegevus oli koolis. Pool, sest peale reklaamipausi, samale kanalile tagasi ei suundunud.
    Ettelugemine mulle ka meeldib. Lastele olen lugenud, kui nad väikesed olid. Totu kuul oli üks lemmikuist. Ja neil olid jutud peas, katsu sa jupikest vahele jätta, et kiiremini saaks :P
    Ja samuti sai koolis ette loetud jutukesi, siiskui koolis õpetaja ametit pidasin

    ReplyDelete
  3. Olen mõelnud, et tunnid, mida ma tahaksin koos Toomasega tema koolitee kõrval läbi käia on ajalugu ja kirjandus. Mul on mitmed laste/noorte raamatud lugemata ja ajalugu on minu eriti nõrk koht. Unejuttude lugemise hasart tõuseb mul koos sellega, kuidas saavad papplehtedega pildiraamatutest pilditud juturaamatud. Unejutu raamatu valik on koht, kus muidu suhteliselt priviligeeritud pesamuna oma 'võimu' näidata ei saa.

    Raamatute ettelugemine on tore. Alles mõni päev tagasi istusime Roosamammaga kohvikus ja ma lihtsalt pidin talle lugema, kui ilusasti ja sügavalt oskavad (mõned) kirjanikud mõelda-kirjutada.

    ReplyDelete

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...