Roosa nukukleit

Nukumaailm on mind rohkemal või vähemal määral kogu aeg võlunud. See killuke tüdrukut on minus alles ja tundub et ei kavatse kunagi suureks kasvada. Miniatuurne nukumaailm suure maailma sees on omamoodi võluriik, kus on kõik võimalik. Ka see, mis suures maailmas ei ole võimalik. Juba lapsena meeldis mulle rohkem nukumaju ehitada-sisustada ja nukkudele riideid teha kui et nukkuda lihtsalt mängida. Tore oli luua sitsi-satsilist nukuelu. Võib-olla ongi jäänud mind paeluma võimalus luua väike maailm, kus kõik allub minu tahtele. Niimoodi on turvaline, sest kõik on ette teada ja sinu enda kätes. Päris maailmas see nii ei ole ja paratamtult peame tunnistama, et suur osa meid ümbritsevast toimib omasoodu sõltumata meie soovidest.

Selle väikse nuku ostsin paar aastat tagasi ühest Sindi kaltsukast. Oli teine määrdunud ja paljas, ent ma nägin temas potentsiaali. Linda-preili oli siis vast poole aastane ja nukkudega mängimiseks veel veidi 'vähetaibukas'. Nii jäigi pupe oma aega ootama. Tütre sündides oli mul kogu aeg helge unistus, kuidas ma nüüd hakkan kõikvõimlikes variantides kleidikesi õmblema - nii tütrele kui nukkudele. Tegelikkus nii helge pole olnud...

Nukk ise on päris pisike ja mahub armsalt peopessa istuma. Keha on pehme ja täidetud graanulitega aga tema permanentne aluspesu oli lootusetult määrdunud. Nii tuligi esmalt värskendada seda, mis klieidi alla jääb ehk siis õmmelda uus kehakate (sõna otseses mõttes). Roosinupuline kleit on väikseim kleit, mis minu õmblumasina nõelast tulnud. Seda tehes valdas mind hasart - kui väikselt on võimalik üldse õmmelda. Kõik õmbluste servad on sik-sakiga üle tehtud ja varrukaservad ikka-nii-nagu-päriselt palistatud. Ainult et kõik on tohutult väikses mõõtmes. Kleit on 9 cm pikk.

Selles olen ma ka veendunud, et ilusaid kangaid müüakse ainult kasutatult. Ka roosinupuriie on tegelikult ühtede beebipükste säär ja peeneruuduline volang oli sellel juba algselt küljes. Minu hinge närib teadmine, et kuskil maailmas on seda kangast (olnud) meetrite kaupa.... Ja et ikka kõik täiuslik oleks, siis tikkisin kleidile ka mõned klaashelmed. Ükshaaval.

Lõpetuseks tegin ka väikese tanu. Aga seda ma küll ei tea, kes on nuku uuest välimusest rohkem vaimustunud - ema või tütar...