Kuldaväärt teine käsi

Ei saa ma üle ega ümber teise ringi poodidest. Kui kaubamaja uksest suudan ma end vaimu jõul eemal hoida, siis kaltsuka uks tõmbab mind kui magnetiga. Avastamisrõõm ja hasart. Kaubamaja klantsriiulite vahel on turvaline - erinevad suurusnumbrid, abivalmis teenindajad, piisav varu tooteid, soe, mugav. Puudub igasugune adrenaliin ja mängulust, mis on olemas tuhlates kasutatud riiete ja muu nänni sees.

Viimaselt tuurilt sain mõned vanad puna-roosades toonides kardinad ja romantilised nõud. Enamus mu kangavarudest on hangitud sedaviisi. Täpilisi, ruudulisi ja roosilisi kangajuppe lihtsalt ei tohi poodi jätta, kuigi mul pole õrna aimugi, millal ma need kõik realiseerida suudan. Vähemalt saan ma rahulikult magada teades, et kui ma tahan teha seenele minekuks punaste mummudega pearätti, siis ma lähen ja sirutan käe mummuliste kangaste virna vahelt sisse ja voila!

Nõud on mu teine nõrkus. Mu unistuseks on, et ühel ilusal päeval on kõik häärberis kasutatavad nõud armasad, pisut kulunud ja isesorti. Võiks isegi öelda, et kasutatud nõude kollektsioon. Anonüümne klaasnõude korrektsus mind ei köida.