Kunagi ammu, siis kui ei olnud pooltoone, kui halb oli must, hea valge ja armastus punane ning rõõsat pale ehtisid vistrikud, olid emotsioonid hoopis teised. Ehedad. Aastatega on emotsioonid kulunud lamedamaks. Ehk on nii turvalisem...
Aga eile oli teisiti. Peale pikki aastaid tuli külla Ehe Kibelemine. Kibelemine peole, kus kõik teised olid aga tema ei saanud olla. Peole kus oli tema armastus. Must-valgel ajal oli see pigem romantiline armastus. Tänapäeval piiritu sõprade armastus. See valus kraapimine oli hinges ning klimp kurgus. Ning kõige selle otsas troonis teadmine, et nad söövad Laima šokoladikooki.
Nii nad siis istusid pikkade aastate järel taas koos Ehe Kibelemisega.
Täiesti ootamatult on Polkovniku Butiigi vallutanud tuline punane rahvuslikus kastmes. Kingitused sõpradele.
Juulikese jõulukink
Randmevõru. Vaba käega tikkimine, muster tuli ise lennult nõelaga otse kangale. Voodriks ja kotikeseks jupp vanast seelikusabast. Nööbiks klaaspärlid. Litrid ja seemnehelbeb peale puistatud.
Naabrinaise jõulukink
Haapsalu salli ainelised kätised. Puhas villane. Randmeosa niikut salli põhiosa (Merelaine muster). Pits kootud eraldi niikut salli pits. Naabrinaine armastab kuldseid toone ning soontes voolab slaavi keevaline veri. Seepärast mitte-maarahvapärased kuldkaunistused. Lõimumine?
Kaiu kink
Jälle salliainelised aga pitsi on poole rohkem. Ikka Merelaine muster, sest see on hea peen kiri, mis randme ümber paar korda ära mahub. Seekord toon-toonis vidinatega. Jälle punased kui tšillikaunad.
Kui päris aus olla, siis midagi jäi hinge vaevama. Taolisi randmesoojendajaid tuleb veel ja veel teha, sest ideid sündis muudkui juurde. Tahaks leiutada lisandeid, mis tooksid haapsalli võlu veel paremini välja ja siis tahaks veel... ja veel... ja veel....
Polkovnik
No comments:
Post a Comment