Üks punane lilleke on kuskil mu ajukäärude vahel end sisse seadnud. Ta tuli juba ammu. Tuli vaikselt ja tasahilju ja kükitab mõttesaali tagumistes ridades kui varuvariant. Naivistlik ja ebasümmeetriline, väikese tüdruku joonistatud. Nagu oleks kunagi ammu tüdruk selle söetükiga joonistanud vana maja seinapalgile. Selle maja, mille ees puupingil on sügispäikeses korv rohkekaskollaste kuldrenettidega ning selle kõrval istub memm valge linane rätik käte vahel ja tikib sellele imeilusat lillevanikut. Nähes tüdruku veidi kõverikku lillekest, põimib ta ka selle oma näputöösse. Nii sünnib üks lugu, selle päeva ja selle sügise lugu. Üks lugu tuhandetest. Ei mingit mustrilehte, lihtsalt teadmine. Need on lood, mida naised on ajast-aega ja põlvest-põlve kandnud märkamatult ent kindlalt edasi. Hoides ja kaitstes niiviisi midagi meetrites ja kroonides mõõdetamatut. Võimas, kas pole?!Üks selline Võimas Naine on Ärmä Roosi Kihnust. Naine, kes teab ja tunneb kinda- ja sukamustrite aegadetagust sõnumit. Õnneks on jätkunud taibukaid, kes on kaante vahele püüdnud kasvõi killukesi tema suurest pagasist (raamatud "Kihnu Roosi kindakirjad" ja "Elumõnu"). Susa hobinurgas on väga mõnus ülevaade nii viimasest raamatust kui ka Roosi näputöö näitusest Pärnus Uue Kunsti Muuseumis. Mul on ütlemata hea meel, et ka minul õnnestus Roosi näitusel käia. See oli kuhjaga väärt iga sealviibitud hetke.
Mina tunnen aukartust sellise suure tarkuse ja väe vastu. Urbanistlik ühiskond ning juurtest eemale kiskuv maailmakord on lõhkumas seda tarkust. Järjepidevus võib katkeda, kui ei leidu patriootlikke hulle, kes on valmis vastu seisma lühimäluliste masside kummastavatele nägudele. Mina ei ole see patrioot, kuna minu side on juba katkenud aga ma nii väga tahaks seda tarkust taasavastada ja püüda lappida neid auke selles pikas ahelas. Kas tuled minuga avastamisretkele kaasa?
Aga see lilleke.... Püüdsin oma lillekese käegakatsutavamaks teha. Tikkisin selle raamatule kaanekaunistuseks. Raamatu tegin ühel jaanuarikuu pühapäevasel kokkusaamisel teiste käsitöölembedega. Põnev pusimine ja varsti on oodata edasisi näpuharjutusi köitmise teemadel. Ehk siis saab kokku köita juba midagi tõsisemat, kui tühjad paberilehed.
No comments:
Post a Comment