27 January 2009

La Dolce Vita!


Kakaoubades peitub mingi võluvägi, sest kuidas ta muidu seletab tungivat vajadust kohe-kohe, nüüd ja ruttu maailmaga jagada seda lihtsat ent luksuslikku elamust.
Ja talle tundub, et ta pole ainus, kes sellisesse kakaolõksu on langenud – vaadates
pisihaldja postituste laviini 13.jaanuaril, mil üks kriminaalne ahvatlus järgnes teisele, siis tõenäoliselt tundis ta sedasama, mida tema praegugi. Eks pisihaldjat sai ka natuke forsseeritud... porgnad pidi ju kuidagi sündmuspaigale sattuma.

Enamus butiigi külalistest pakatavad östrogeenist (kuigi ajalugu teab ka erijuhtumeid), seega on väike lootus teie andestusele, et ta käsitööblogisse tikib paar pistet kulinaarset postitust. Ja mitte niisama kulinaarset, vaid tulvil šokolaadi. Kui see riivab külastaja tõekspidmisi, siis alati võib butiigiukse enda järel kinni panna.



Niisiis lihtne luksus a’la katusekorrus, osalejateks kaks naisterahvast kõrvalkorteritest. (Kallis leitnant, see kõik juhtus siis, kui poisterahvad juba magasid ning igasugune feminiinne mõju neile oli välistatud).
Lugupeetud külalised, palume etenduse ajaks lülitada välja mobiiltelefonid!

Tuled kustuvad. Vaikus. Kauss tõstetakse tasase kolksuga kapist välja ning nuga teeb paar mahedat hoopi vastu lõikelauda, millele vajuvad musta leiva viilud. Vaikne sissejuhatus röstimisse. Eesriie avaneb ning sõrmed pudistavad 4-5 viilu musta leiba kaussi. Algab kütkestav duett paari kolme korraliku supilusikatäie fariinsuhkruga. Teema arenab. Lisandub dramaatilisust. Pliidilt viskub sädemeid, kui gaas saab vaba voli tordest välja tulla. Kuumale pannile läheb noatäis ehedat taluvõid ning leivapudi kukkub kuumade võimullide vahele. Üks peaosalistest dirigeerib labidaga pannil olevat ooperit ning lisab aariaks näpuotsaga kaneeli.

Tasakaalustav moment – kõik jahtub. Pehmed kohupiimased toorjuustu kuhilad (justnimelt see lahjem ja kohupiimasem toorjuust) siluvad teed esimese vaatuse lõppu. Veel vaid viiv, et vormida parajad pallikesed ning aktsendiks tippida neisse pohlad, nii 3-4 tükki igale. I vaatuse lõpp.



II vaatus. Rõõskkoori (sobib ka rõõskkoore) reibas lauluke sellest, kuidas koos mõruda šokolaadiga ületati raskused ning leiti tee kuumaveevanni kohale. Kas nüüd on siis (šokolaadi)segakoor? Lahke ja vedel segakoor võtab pohla-leiva-pallikesed oma sooja haardesse. Musikaalsed trühvlid. Algab tee külmale maale. II vaatuse lõpp


III vaatus. Sel ajal kui trühvlid külmal maal asumisel on, võtab ta riiulist DVD, mis ootas oma õiget hetke juba mitmeid nädalaid. Rebib ümbert kile ja õhkab: „Šokolaad“ (
Chocolat, peaosades Juliett Binoche ja Johnny Depp, 2001). See on TEMA film, ojaaa!





Loomulikulikult põlevad küünlad ning klaasidesse voolab vein Argentiinast, Mendoza platoolt – Jacques et François Lurton Malbec Reserva oak-aged 2004.
Täieliku harmoonia ja ülima naudingu saavutamiseks paneb ta silmailuks kapile paari apetiitseid Irregular Choice’i kingi.

Trühvlid tulevad nende sekka tagasi ning leiavad oma loomuliku lõpu. Film kestab, küünal põleb, veini jätkub.
Lõpp. Eesriie. Aplaus.





Libreto autor Polkovnik
Fotod tegi butiigi
Fotohaldjas


p.s. kriitilise kunstimeelega külaliste ees ta vabandab, et kasutab meelevaldselt erinevaid žanre ja termineid.
p.p.s.apetiitsed šokolaadikingad on butiigis saadaval, sobivad jalale 37,5-38 (kuigi number talla all väidab suuruseks 39. See on kontrollitud – ei sobi mitte!). Uued, karbis.




p.p.p.s. retseptuur a'la Polkovnik ja tema kartulikoorekarva peake.

No comments:

Post a Comment

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...