Kõrvits on lahe asi. Ühelt poolt vana ja traditsiooniline ja turvaline. Teisalt palju avastamisrõõmu pakkuv. Klassikaline kõrvitsasalat on minu üks vaieldamatu lemmikteos gastronoomia valdkonnas. On seda olnud alates esimestest mälupiltidest selles maailmas. Kui ma lähen Setumaale külla oma vennale, siis tavaliselt võetakse lahti 3-liitrine kõrvitsasalati purk, sest siis on kindel, et purk ei jää pärast poolikuna seisma. Andke mulle kahvel ja suur kauss kõrvitsasalatit ning ma ei tülita teid tunde. Kuna mul ikka veel ei ole korralikku suurt kastrulit, mis mahutaks rohkem kui kolmandik ühest tõsiseltvõetavast kõrvitsast, siis ise teen Klassikalist Kõrvitsat mikroskoopilistes kogustes. Õnneks on olemas tublid sugulased-tuttavad, kes selle tänuväärse töö arvestatavas koguses ära teevad.
Minu köögist võib leida Innovaatilise Kõrvitsa. Viimased päevad on pakkunud kaks uut eksperimenti.
Palun saage tuttavaks - 'Kõrvitsamarmelaad rohkete vitamiinide ja väikese saladusega'. Tehnilised andmed: kõrvits, ebaküdoonia, kaneel, nelk, jõhvikad, suhkur + kerge saumikserikuur. Kogused vastavalt sellele, kui suur on pott või siis kui palju parasjagu saada on. Mõnusalt marmelaadiks kokku keedetud ja enne keetmise lõppu värvitäppideks jõhvikad sisse pillutud.
Ja see ei ole veel kõik.
Palun saage tuttavaks - 'Sidrunikreem'. Tehnilised andmed: kõrvits, sidrun (koor ja viljaliha), moosisuhkur + tugev saumikserikuur. Sidruni ja saumikseriga ei pea sa mitte koonerdama. Mmmmmm, üüüberhäää!!!
Te ometi ju märkasite, et olen leidnud üles (õigemini soetanud uue) SELLE ÕIGE pastaka? Ilmselgelt on eksitav arvata, et mulle meeldivad ainult ülipeened pitsilised moosipurgisildid. Mulle meeldivad ka lihtsad sildid. Näiteks väikeses purgis tõsiseltvõetava isikupäraga sidrunikreemile ei tohi panna bling-bling silti. Pole mõtet, sest peale esimest suutäit muutub kõik muu tähtsusetuks ja isegi ehk häirivalt liigseks. Sidrunikreem ise on primadonna, kes ei taha enda kõrvale teisi.
No comments:
Post a Comment