10 June 2010

Elu värvid - kollane

Kollane nagu...

Sel aastal keetmata jäänud võilillemesi.
Talvised pekkinokkivad rasvatihased akna taga.
Lapse esimene potti tehtud piss kui suursaavutus, mille peale vanemate rind uhkusest kummi läheb. Saavutus, mille üle me kunagi hiljem nii väga ei oskagi rõõmustada. Või tuleb Sul mõnikord uhke tunne peale, kui pissi potti saad? Ka nüüd – 18, 32, 46, 57 aastat hiljem? Kõndides sageli läbi kitsukese ja kusehaisuse raudteetunneli olen päris kindel, et vahel vääriks see saavutus siiski tähelepanu.
Õieilus suvealguse rapsipõld, mis tundub meie laiuskraadil liiga kirgas, et tõsi olla.
Vanasti Pärnus (ja paljudes teistes linnades) ringisõitnud Ikarus-bussid.
Tolmu-, õli- ja vanadusehaisu varjata püüdev WunderBaum lõhnakuusk roostetäpilise Opeli peegli küljes. Isegi kui hallpäine neoonshorts’e ja punast maikat kandev tätoveeringute ja kuldklotseriga kaunistatud juht jätab pöidlaküüdiga reisijale esmapilgul pehmelt öeldes kõheda mulje, on ta siiski inimene ja ei ole ära teeninud eelarvamustega suhtumist.
Troopilised viljad, mis on endasse püüdnud lõunamaa päikese - apelsinid, banaanid, sidrunid, greibid, melonid, ananassid.
Enne etendust aeglaselt kustuvad lambid teatrisaalis, mis annavad märku, et kohe lased end viia illusioonidesse.
Oktoobrihommikul puu alt korjatud klaasjalt läbikumavad küpsed kuldrenetid või ahjusoojad antonovkaid peitvad õunapommid, millest hammustamisel valgub välja rosina-kaneeli-suhkru-segust ollust ning mille lõhnas võib aimata rummi ja aniisi (!). Jaaaaa, justnimelt rumm ja aniis annavad selle õige ja hullutava maitse õunapommile. Kes ei usu, tulgu sügisel minu juurde proovima.
Valgusfoori vilkuv tuli siis kui maailm magab veel. Puna-rohelised päevareeglid öösel ei kehti.
Soolakaskristalliline parmesan või suurte aukudega pehmelt pähklimagus Emmental. Vahet pole kumb, mõlemad pakuvad intelligentset maitsenaudingut.
Suure poe kampaaniakilekott, mis on täis odavalt saadud mõttetuid asju. Poleks ostnud, oleks veel odavamalt saanud.
Pesukäsn köögis kraanikausi kõrval nagu viimane mohikaanlane enne tehnika pealetungi ja nõudepesumasinate invasiooni.
Muhu seelikutes tantsijaterivi tantsupeol.
Marineeritud kõrvitsad - igipõlised lemmikud süldilaualt. Piiramatus koguses.
Meie väikeasulate äravahetamiseni sarnased eterniitkatusega puitmajad, mille ees looklevad kevaditi tulbi ja nartsissipeenrad, suvel püüavad pilke lopsakad floksid, sügisel kirjud astrid. Kohalik kirjutamata traditsioon.
Kasvatajale lõpupeoks korjatud kullerkupud. Lapseliku armastusega.
Tähed ja kuu.


No comments:

Post a Comment

Related Posts Plugin for WordPress, Blogger...